24.05.2023
Martin Helme
Teisipäevasel Riigikogu istungil oli arutlusel järelpärimine rahvastikukriisi kohta ning pärast seda, kui peaminister Kaja Kallas oli pikka aega sel teemal Potjomkini küla ehitanud, rääkis EKRE fraktsiooni juht Martin Helme Ungaris nähtust, mille kõrval on Reformierakonna perepoliitika ümmargune null.
“Head kolleegid! Käisin hiljuti Ungaris konservatiivide sabatil. Normaalne riik, normaalsed inimesed, mõnus oli käia tänaval, kus inimesed ei tundnud, et nende riik kogu aeg vaenab neid selle eest, et nad on normaalsed. Liberaalide poolt vihatud, laimatud ja maha tehtud Ungaris on perepoliitika juba kümme aastat, rohkem kui kümme aastat olnud riigi üks prioriteete. Seal on lausa perekonnaminister. Nad kulutavad ligi 6% SKP-st erinevatele perekonna- ja lastetoetusprogrammidele. Ligi 6% protsenti SKP-st!
Viimase kümne aasta jooksul on sellel olnud selgelt efekt. Näiteks kui Orbán valimised võitis 2010. aastal, käivitati oma uued programmid ja sealt on tulemused selgelt näha. Kümne aasta võrdluses on asi niimoodi. Fertiilses eas naiste kohta sündimuskordaja 2011 oli 1,23 last ja kümme aastat hiljem juba 1,59 last. Tõsi, ei ole veel taastetase, tunnistavad nad seda isegi, aga selgelt on olnud liikumine paremuse poole.
Me võrdleme seda nüüd Eestiga: järsk tagasiminek Kaja Kallase valitsuse ajal. Täpselt vastupidises suunas liigume. Sündide arv 2011 Ungaris 88 000 last, 2021. aastal 93 000 last. Abielud on kahekordistunud kümneaastase perioodi jooksul: 35 000 abielu 2011. aastal, 72 000 abielu 2021. aastal. Lahutused samal ajal on vähenenud: 23 000 pealt kümne aastaga langenud 18 000 peale ja abortide arv vähenenud samuti kahekordselt: ligemale 40 000 aborti – 38 500 täpsemalt 2011. aastal, 2021. aastaks on see langenud 21 900 peale.
Ja ei saa öelda, et see kõik on toimunud naiste aheldamisega pliidi ja rusika vahele, nagu meil siin mingisugused sõgedad elu vaenavad loosungid käivad. Vastupidi, naiste osalus tööturul on kasvanud. 2011. aastal oli see 74% ja 2021. aastal 83%. Ja samal ajal on alaealiste või vaesusriskis olevate laste hulk vähenenud ka jälle kaks korda: 41,9%-lt 20,2%-le kümne aastaga.
Kuidas nad seda saavutavad? Neid meetmeid on loomulikult terve erinev pakett. Nii nagu ungarlased ütlevad ja nii nagu me siin Eestiski väga hästi teame, ei ole olemas ühte võluvitsa. Ei ole olemas seda konkreetset asja, mis kõik mured lahendaks. On olemas terve suur võrgustik, terve hulk meetmeid ja loomulikult need meetmed ka ju kujundavad hoiakuid.
Aga näiteks Ungaris neljalapselisel emal on elu lõpuni tulumaksu täielik vabastus. Kui sul on neli last, siis sa tulumaksu ei maksa, isegi kui lapsed on kasvanud täiskasvanuks, juba kodust lahkunud. Suurperedele on autoostusoodustus. Kõik me saame aru, täiesti praktiline asi: kui sul on juba rohkem kui kolm last, siis sa enam tavalise autoga ei sõida, pead ostma oluliselt kallima suurema auto. Makstakse kodu renoveerimise toetust lastega peredele, kellel on oma kodu, makstakse laste vanavanematele lastehoiutasu, sest pole paremaid lastehoidjaid kui nende vanavanemad.
Ja seda ei ole meil, me juba teame, millise huilgamisega tulevad lagedale progressivistid, liberaalid, et kuidas siis hakkavad eestlased skeemitama. Kujutage ette, võtavad oma lapselapsed endale hoiule ja hakkavad selle pealt skeemitama raha riigilt! Sõge jutt! Selle raha Eesti riik palju meelsamini maksab võõrastele inimestele lasteaias või lastehoius, aga jumala eest, mitte laste vanavanematele. Ungarlased maksavad vanavanematele, mis loob perekondlikke põlvkondlike sidemeid, mis on ülioluline tegelikult ka sellesama turvatunde ja emotsionaalse heaolu tekitamiseks, et naised sooviksid lapsi saada ja peredes oleks palju lapsi.
Mis on veel tähtis Ungari puhul: kõik tähtsamad suuremad toetused on alates kolmelapselistest peredest. Ei ole seda kräunumist, et kohelge lapsi võrdselt, esimene ja teine ja kolmas ja neljas ja viies ja kuues ja seitsmes ja kaheksas peavad kõik olema ühtemoodi koheldud. Ei ole seda! Suurperedel on suurem koorem. Suurperedel on suuremad väljaminekud, suurperedel on raskem ja neid toetatakse rohkem. Sest suurpered kannavad edasi rahvast. Eesti iibest poole moodustavad suurpered, üle kolme- ja neljalapselised perekonnad. Poole!
Nii et selles mõttes, kui me tahame, et meil lapsi sünniks, kui me tahame, et meie rahvas kestaks, kui me tahame, et eestlased oleks edaspidi ka siin riigis peremeesrahvas, et see olekski eestikeelne rahvas, et siin kestaks edasi meie kultuur, kombed, siis on vaja teha asju, mis töötavad – ja me teame, teistes riikides on neid asju tehtud, need töötavad –, mitte loopida ajusurnud, ilmselgelt valelikke, jobusid loosungeid, mis rahuldavad väikeseid vähemusi ja lihtsalt õelaid meestevihkajaid, mis on meie valitsuse põhiline pealiin tänasel päeval. Nii et ei ole vaja jalgratast leiutada. Me teame, mida teha on vaja. Aga selleks on muidugi vaja Eestile päris valitsust.”