25.05.2023
Vaenukõneseaduse ämmaemanda Maris Lauri arvutiklaviatuur.
On täiesti ilmselge, et vaenukõneseadus on sõnavabadust piirav, totalitaristlik ja Eesti oludes täiesti mittevajalik, ning seda hakkavad tunnistama ka mõned võimupoliitikud, justiitsinimesed ning isegi justiitsminister.
BNS vahendab: “Justiitsminister Kalle Laanet tõstatas neljapäeval riigikohtu 30. aastapäeval küsimuse, miks tuleb maadelda vastuolusid loova vaenukõne seaduse eelnõuga.
„Kui praeguses Eesti ühiskonnas on olemas üleüldiselt ehk valdavale enamusele arusaadav ja omane hea käitumise tava, siis miks peame maadlema igas mõttes keerulise ja vastuolusid loova vaenukõne seaduse eelnõuga?“ päris Laanet.”
Mõne päeva eest kirjutas ERR: “Riigi peaprokurör Andres Parmas: väljapakutud vaenukõne eelnõu tekitaks õiguskorda kaost juurde.” Neljapäeval kirjutas ERR taas: “Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner ütles, et vaenukõne eelnõusse pole võimalik täpselt kirjutada, mida võib ja mida ei või teha. Enda sõnul ei meenu talle viimasest kümnest aastast kedagi, keda värske eelnõu näitel karistada saaks.”
Vajadust pole, tekitab kaost ja vastuolusid, pole juhtumeid… aga Gulag hiilib lähemale, õigemini sammub üha julgemalt.
Tundub, et suur osa ühiskonnast on vaenukõneseaduse vastu või ei pea seda lihtsalt vajalikuks, kuid valetajate koalitsioon surub seda siiski läbi. Seega on selgelt tegu ühe seltskonna katsega sulgeda poliitiliste ja maailmavaateliste oponentide suid.
Uued Uudised