25.05.2023
E-riigi maine.
Viimaste Riigikogu valimiste järel tunnistasid paljud institutsioonid ja spetsialistid, et jah, e-valimised ei ole ikkagi päris õiged, kitsaskohti on küllaga, aga keegi ei öelnud, et sellele variandile tuleb kriips peale tõmmata. Ega ütlegi, vähemalt mitte enne, kui Martin Helme Stenbocki majja kolib.
See, kas e-valimistega võltsida saab või mitte, on oletuste tasemel, sest iga selles veenduda soovija peletatakse justkui kurja rotveileriga e-hääletussüsteemist eemale ja kästakse lihtsalt selle turvalisusesse uskuda, uskuda ja veel kord uskuda. Aga on veel üks nüanss, mis e-valimisi elus hoiab – see on Eesti kui e-riigi (digiriigi) narratiiv.
E-valimised on Eesti IT-eduloo pilti sedavõrd põhjalikult sisse kootud, et nende väljavõtmisel kardetakse kaardimajakese efekti – kõik võib kokku kukkuda, kogu see ilus muinasjutt. E-valimised paika pannud tegelased kardavad ilmselt Eesti senise maine järsku langust.
Kuigi kui vaadata rahvusvahelisi jututube, siis ega meid eriti ei imetleta. Kui algas Ukraina sõda ja räägiti ka ohust Baltikumile, kirjutas üks hollandlane Eesti kohta, et ega sellest ennasttäis pisiriigist kahju polekski. Seega ei maksa arvata, et kõik ammuli suudega austusega meie suunas vahivad, iga edulugu tekitab ka kadedust.
E-valimistega ongi nii, et keegi demokraatlikest maadest pole neid kasutusele võtnud, peetakse liiga ebaturvaliseks. Küll aga kasutavad neid valimisi mõned totalitaarsed riigid, nagu Venemaa ja Venetsueela. Meie “eduloo” kirjutajaid ei tundu see häirivat. kellega me koos e-valimisseltskonnas oleme.
Ekspresident Kersti Kaljulaidil oli kombeks oma poliitturism digiriigi tutvustamise ettekäändega kinni maksta, seda ka genotsiidiriigis Rwandas või Okeaania saareriigis Vanuatus. E-riik on endiselt lüpsilehm, kuigi mitte keegi meie jälgedes käia ei taha. Saksamaal pigem tugevdatakse andmekaitset, mistõttu e-riigile vajalik andmete ristkasutus pigem pannakse plommi alla.
Aga e-valimised on endiselt osa Eesti väidetavast eduloost ja see hoiab need kasvõi nui neljaks alles. Võimurid on pigem nõus sellega, et sisepoliitiline olukord pingestub e-valimiste turvalisuses kahtlemisega üha enam, kui sellega, et “Eesti mainest” kistakse üks moment välja. Vaadatakse välja-, mitte sissepoole.
Nii jäävadki võimulolijad iga hinna eest e-valimisi kaitsma, nad vangerdavad, vassivad ja valetavad, peaasi, et see üha kahtlasemaks muutuv käkerdis alles jääks – muidu kukub meie niigi kõhnunud eduriigi maine nende arvates sootuks kokku. Aga kui see valimismasin köhib hästi reguleeritult ka ilusaid valimistulemusi välja, siis on tema pikaealisus garanteeritud. Mis siis, et ainult Kaja ja Vladimir seda kasutavad…
Uued Uudised