28.05.2023
Vanad eestlased Õhtulehe pilgu läbi
Eestis on suhteliselt väikse eestlaste arvu ja eesti keele pideva väljatõrjumise kohta ikka võimas eesti keeles kirjutavate ajakirjanike ja eestikeelsete väljaannete löökrusikas. Vahel mõtlen sellest, et kui äkki ühel ilusal päeval hakkaksid ETV, Eesti Ekspress ja isegi Õhtuleht toetama elementaarselgi tasemel eestlust, lõppeks ka igasugune lõhenemine ühiskonnas. Mitte ükski sakslasest neomarksist ei tuleks Vabaduse väljakule eestlasi fašistideks sõimama ja imikuga lapsevankriga rammima, mitte ükski ameerika vanamutike ei roniks Toompeale selleks, et eestlasi inglise keele noomida.
Sest praegu vastandatakse globaalse multikultuuri, võõraste inimeste ja ringkondade huve eestlaste huvidele, elulaadile ja isegi ajaloole. Jõuti ju lausa selleni, et „Eesti president“ avas pidulikult Veneetsias „eesti“ paviljoni, mis rääkis Eesti kui kolonisaatorriigi (!) loost ja mingid lõbusad neegrid keerutasid plaate. Nii et Eestisse tulnud igasugused välismaa raha- ja seiklusteotsijad tunnevad ennast lausa misjonäridena.
Ma ei räägi praegu Postimehest, mis heitleb hetkel, nagu Isamaa erakondki, rahvusluse ja rahvusreetmise pooluste vahelises keerises fataalse kanalisatsiooniaugu kohal. Aga Hans H. Luige meediaimpeerium – millised tehnilised ja rahalised võimalused, milline kirjutajate diviis, kus on kõrvuti põhimõttelagedate illusoorse haridusega autoritega ikka palju professionaale ja kahtlemata ka ausaid inimesi.
Võib ju spekuleerida teemal, millest on tingitud nende väljaannete ebasoosiv ja kohati isegi vaenulik suhtumine eesti ja üleüldse euroopalikel traditsioonidel rajaneva kultuuri ja elulaadi vastu. Kas vasakliberaalse valitsuse rahasüstidest, toimetuste juhtide poolsest instrueerimisest, töötajate endi siiras veendumuses ja sallimatuses – ilmselt kõigest sellest kokku. Ega me varem teada ei saagi, kui 75 aasta pärast, mil lõppeb meie suurvaraste tegude salastamise tähtaeg ja selgub, millele need miljonid kulutati.
Seni on selge ainult üks – et kasutatakse väga suuri vahendeid selleks, et kätte maksta rahvale, kes nende riigikurjategijate ja varaste tegudest teab ja neid põlgab ning jälestab.
On muidugi võimalus, et peavoolumeedia, mis on praktiliselt elimineerinud oma vähesedki oponendid (kui ühe ajakirjandusmaja esindajad tsenseerivad täiega Facebooki eesti segmenti, siis teistel ei saagi olla seal šansse – see on sama, kui Lidl saaks kontrollida Coopi ja Grossi tarneid, reklaami ja kaubavalikut).
Kui mõni ajakirjanik on eetiliselt pime, kui tal puudub loogika ja ka igasugune lugupidamine teda ülesnuumanud rahva, põlvkonna ja ühiskonna vastu, siis ilmuvadki sellised lood, nagu Õhtulehes avaldatud Dannar Leitmaa intervjuu „Kuidas mitte muutuda tigedaks kibestunud pässiks? Ela nagu Ivo Linna!“.
„Ivo Linna – üks vähestest meestest, kes on suutnud ka vanaduses jääda väärikaks ja viisakaks –, kuidas elada võimalikult rõõmsameelset elu,“ kirjutab autor kohe alguses.
Nii et Ivo Linna, kes on tõesti sümpaatne inimene, on üks vähestest sadade tuhandete eesti vanemate meeste hulgast, kes suutis jääda väärikaks ja viisakaks. Valdav enamus siinsetest vanaisadest, Eesti riigi taastajatest, kodude ehitajatest ja hoidjatest on aga ebaväärikad ja ebaviisakad.
Mida ma peaksin nüüd arvama selle väite autori ehk Dannar Leitmaa kohta? Kui ma vastaksin sadade tuhandete heade inimeste solvamisele täpse hinnanguga, ehk solvaja olemuse defineerimisega, siis ei oleks ma kindlasti viisakas.
Tuletaksin Dannar Leitmaale meelde, et väljaanne, mida ta esindab, on korduvalt rõhutanud inimgruppide solvamist lubamatuks sallimatuseks. Hitleri natsid ka pidasid juute, mustlasi ja näiteks ka slaavlasi ebaväärikaks ja ebakultuurseks inimprügiks, mille hulgas leiti vaid vähesed erandid. Ebameeldiv inimprügi viidi koonduslaagritesse utiliseerimisele. Putini fašistid peavad samuti kõiki ukrainlasi ebaväärikaks banderovlaste massiks, mille alusel neid iga päev pommitatakse, mõrvatakse ja vägistatakse, röövides kümnete tuhandete kaupa ukraina lapsi ja viiakse Venemaale, et päästa „ebaväärikate ja ebaviisakate“ vanaisade eest.
Kusjuures ajakirjanik Leitmaa pole mingi tühine kirjatsura – inimene on paljastanud reformierakonna sisevalimiste pettuse ja keskerakonna musta rahastamise, sai Bonnieri preemia.
Äkki muutus ta lihtsalt lohakas või oli erakordselt kiire, aga kukkus välja küll midagi inimvihkajalikku ja oma rahvast põlastavat.
„Õnneks leidub ühiskonnas vanemaid mehi lademetes, kes annavad nõu ka ilma küsimata. Kahjuks on neist suurem osa kurjad, tigedad, ja pigem peaks küsimus olema, et mida vältida, et mitte nende sarnasteks muutuda,“ kirjutab ÕL ajakirjanik Dannar Leitmaa.
Eesti vanemad mehed on siis tema väite kohaselt enamjaolt kurjad ja tigedad. See, kas ta ise suudab vältida nende sarnasteks muutumist, saab autor tõdeda juba 10-15 aasta pärast. Sest tegemist on tema näol ju tema enda arvates toreda ja õiglase erandiga „kurjade valgete keskealiste eesti meeste“ hulgas.
Ja jälle: kui keegi kirjutab inimestest, et neid „leidub lademetes“, siis mul assotsieerub see kujund ikka rohkem koonduslaagrite ja Butša ühishaudade inimkehade hunnikutega.
No häbi on.
+ + + + + + +
Samal ajal avaldab Kroonika-Delfi loo „Müsteerium NOЁPI armuelu ümber. On ta siis vallaline või suhtes?“
Intrigeeriv pealkiri Nataly Koppeli sulest. Kadestan inimest, keda erutavad sellised küsimused, sest mina ei tunne härra Andres Kõpperi eraelu suhtes mitte vähimatki huvi, olles ilmselt tollesama „kurjade, tigedate, ebaväärikate ja ebaviisakate kibestunud pässide enamuse“ esindaja. Ei ole kursis ka selle muusiku loominguga, kuigi olen kuulnud tema loomingust head. Kindlasti on ta andekas inimene.
Kui ma kuulaksin tema kompositsioone, siis ei mõtleks sellele, on ta suhtes või vallaline. Ma kuulasin oma nooruses iga päev tunde Ruja, Pink Floydi ja Queeni muusikat, aga sain teada, et Freddie Mercury oli homoseksuaalne, alles siis, kui ta AIDSi surema hakkas. Sama ka Elton Johniga: enne, kui ta hakkas kõikjal oma orientatsiooni rõhutama ja Furnishiga poseerima, ei teadnud ma „Goodbye, Yellow Brick Road’i“ ja „Skyline Pigeon“ esitaja eraelust midagi. Ausalt.
Miks siis peaks mind huvitama küsimus, kas härra Kõpper on suhtes või mitte?
Mul on loo suhtes aga üks sisuline küsimus. Nataly Koppel kirjutab: „Mullu aasta meesartistiks valitud NOËP ehk Andres Kõpper pole ammu olnud armunud ja hoiab oma suhtestaatust saladuses.“
Kust te, kurat, võtate, et „ta pole ammu olnud armunud“, kui ta „hoiab oma suhtestaatust saladuses“?
Mingi halli mära sonimine.
+ + + + + + +
Ja lausa fantastiline lugu fontanka.ru uudisteportaalilt: eile saadi teada, et on algatatud kriminaalasi eriti suurejoonilise kelmuse suhtes – 69-aastane Sankt-Peterburgi pensionär maksis jõulude aegu (peetakse silmis õigeusklike jõule) mingisugusele Jevgeni Arkadjevitšile 400 000 rubla… NATO sõjaväevormi komplekti eest. Tellija ootas ja ootas ning pöördus lõpuks eile keskpäeval putinliku politsei poole: et mul on raha makstud, aga mulle ei anta tellitud NATO mundrit!
Venelased kommenteerisid seda uudist lõbusalt. Üks kirjutas, et taat kavatses NATO vormi selga tõmmata päeval, mil ta läheb tänavale tervitama Venemaale saabunud kauaoodatud vabastajaid.
Vihakõnelenud kommentaatorit juba otsitakse, mis on ka Eesti tulevik.
Ivan Makarov