29.05.2023
Pidin möödunud nädalal tundma huvi selliste vapustavate elukate vastu, nagu seda on geotrupes stercorarius, maakeeli sitasitikas, sitasõnn, sitavurr, sitamommuke, sitapombulane jne. See on sümpaatne, kuigi fekaalifaagide kategooriasse kuuluv putukaliik, mis toob keskkonnale kasu, utiliseerides loomade väljaheiteid.
Mõnes riigis on ta nii oluline, et 150 isendist koosnev sitasitikate stardikoloonia võib maksta 400 dollarit ja rohkemgi. Kusjuures see äri võiks olla ju lausa kullakaevandamine: näiteks on teadlased tuvastanud, et ühes elevandisõnniku hunnikus, mis kaalub kõigest 1,5 (poolteist) kilogrammi, võib elutseda kuni 16 000 sitasitikat!
Ma ei taha nüüd väita, et seda on kaks korda rohkem, kui Isamaas liikmeid, aga kui me tahaksime tõmmata zooloogilisi paralleele Eesti poliitikaga, siis esimesena tuleb meelde justnimelt Isamaa. Sest „isamaalaste“ eluviis ongi elutseda väikese sitikana suurtes koalitsioonides, toitudes koprofaagide kombel. Erinevalt päris sitasitikast ei too nad põllumajandusele kasu, vaid vastupidi, on seda õõnestanud.
Sitasitikal on kaks moodust leida üles toit ja elamu: tal on vapustavalt võimas haistmine ja lisaks mõned alaliigid lihtsalt klammerduvad sõnnikut tootva suurlooma külge ja sõidavad selle peal seni, kuni too hetkeks peatub ja pingutab. Mõlemad moodused on Isamaa poolt ka kasutusel.
Nüüd, kui muidu seni igati väärikas ajakirjanik ja poliitik Lea Danilson-Järg, kes pretendeerib Isamaa esimehe kohale, ütles välja, et välistab EKRE-t koalitsioonipartnerina ja soovib astuda koalitsiooni Reformierakonnaga, millega on Isamaal palju ühist, on bioloogilist alust arvata, et Eesti 200 ongi juba muutumas lehkavaks Gruz 200-ks ja sitasitika rootsi lauaks. Isamaa haistmismeel ja klammerdusvõimekus on hämmastavad.
See, et Reformierakond tuli võimule mitmekordse valimispettuse abil, Isamaad ei morjenda: vahet pole – eile müüsime Venemaa kaakidele elamislube ja jagasime toomidele kodakondsust, täna osaleme laste vaimset ja seejärel ka füüsilist pilastamist lubavate seaduste vastuvõtmises ja suurperedelt toetuste äravõtmises.
Kõige hämmastavam on see, et suure algustähega Isamaa on muutunud isamaa mahamüümise ja reetmise sümboliks.
Aga sellega, et Helir-Valdor Seeder ütles, et ta toetab kõiki kolme tema kohale pretendeerivat kandidaati – Lukast, härra Reinsalut ja Danilson-Järge, muutus ta Eesti oma Kisljarskiks, kes isegi salahääletusel jäi kõigile ametikohtadele kandideerijate suhtes iga kord erapooletuks, „kuna ei tahtnud rikkuda suhteid tulevase kuberneriga, kes see ka ei oleks“.
Mind jäi eluks ajaks kummitama geniaalsete juudi satiirikute rida: „Kisljarskile pakuti börsikomitee esimehe kohta. Ta ei vaielnud vastu, kuid hääletamisel jäi igaks juhuks erapooletuks“.
„Isamaa“ võiks juba seda nende poolt pilastatavat nime eesti rahvale tagastada, kuid äraandjad klammerdusid selle külge, nagu skarabeus ninasarviku kannika või perverdid vikerkaare külge.
Tallinna linnavolikogus ehk all-linnas on Isamaa fraktsioon juba muutunud reformierakondlaste tallalakkujaks ja jooksupoisiks. Kindlasti võetakse see arvesse ka üleval ehk Toompeal.
+ + + + + + +
Isamaa lömitaval toel liigume me Eesti rahvusriigi geilaks ja vilepuhitiseks saamise poole. Täna on juba 29. mai, juunikuu on kohe saabumas ja kõigi maade homod ühinevad Tallinna tänavatel. Vähe sellest, et pealinna tänavatel on kohutavad ummikud, kuna nad on üleskaevatud – lisandub veel üks rändtsirkus, kus inimestele hakkavad demonstreerima oma punast p…et mitte paavianid-babuiinid, vaid homo sapiensid.
Festival algab 6. juunil ja kestab 6 päeva, Rävala puiesteel toimub Baltic Pride’i vabaõhukontsert ja pikknikk, kus astub peaesinejana lavale mingi Luksemburgist pärit elektropopi-artist. 10. juunil toimub Baltic Pride rongkäik, mis algab Harju tänavalt ja jõuab välja jällegi Rävala puiesteele, kus toimub samal ajal ka linnaruumifestival.
Kunagi, kui ma elasin Lenini puiesteel, oli seal ainsaks pervode pesaks kõrval asunud EKP KK maja, Lenin ees. Nüüd on seal vikerkaarelipuga Margus Tsahkna välisministeerium, nii et selles aspektis pole ju midagi muutunud.
+ + + + + + +
Delfi avaldas loo sellisest sümpaatsest inimesest nagu Eurovisiooni võidulaulu esitaja Dave Benton, kelle tütar Sissi Benita kirjutas alla nõudmisele võtta vastu homoabielu lubav seadus.
„Dave Benton kirjutab oma raamatus „Olen see, kes olen“, et elus on miljoneid pisiasju, mille üle iga päev rõõmustada ja millest õnne leida. Benton toob välja, et õnne võib leida näiteks sellest, kui ärkad kargel värskel hommikul ja kuuled linnulaulu, või on selleks küla laste naerurõkked kostmas lasteaiast, mis asub üle tee, või kui näed oma naist tulemas su kõrvale, et sinule toetuda, või kui tütred oma tubadest teise korruse trepist alla astuvad, sind embavad ja teremusi annavad,“ vahendab Delfi.
Ilusad read – tõesti, elus ongi palju õnnetoovaid pisiasju. Tõepoolest, ärkad kargel värskel hommikul ja kuuled, kuidas veerand sajandit Eestis elav Dave Benton Terevisioonis eesti keeles intervjuud annab.
Siinseid umbkeelseid venelasi põlatakse õigusega selle eest, et nad aastakümneid on siin elanud ja ei räägi ikka veel eesti keelt. Benton on aga meie rahvuskangelane. Milles asi, meie sallivuslased? Kas selles, et olete rassistid?
Muide, Delfi avaldatud pildil näeb laulja välja nagu bläkkfeisitud Mihhail Stalnuhhin.
Aga Stalnuhhin on vähemalt eesti keele tundja ja õpetaja.
Ivan Makarov