Neomarksistlik ökologism tapab maailma

Ameerika keskkonnaspetsialist Paul Driessen üllitas raamatu “Green Fears, Black Deaths”, mis selgitab kogu läänemaailma ja rahvusvaheliste institutsioonide keskkonnaliikumiste propageeritud poliitika äärmist kahjulikkust.

Paul Driessen teeb vahet ökoloogial, mis on keskkonda uuriv teadus, ja ökologismil, mis on neomarksistlik dogma ja mis, nagu kõik neomarksistlikud dogmad, tekitab katastroofe.

Paul Driessen selgitab, et kui ökologism hävitab kõik vabaduse vormid ja muudab elu viletsamaks läänemaailma riikides, siis arengumaades tapab ta igasuguse edasiliikumise. Teda huvitas eriti Must Aafrika, kus Lääne nõudel on kehtestatud kliimapoliitika, mis võtab neilt maadelt juurdepääsu odavale (fossiilkütustel põhinevale) elektrile ning kuna üha enam jääb elektrienergiast vajaka, ei saa töötada külmutusseadmed toiduainete tarvis, see aga süvendab toidupuudust ja alatoitumust ning toob lähemale näljahäda.

Samuti selgitab ta fotogalvaaniliste päikesepaneelide kasutamise piire ja tuulegeneraatorite kahjulikkust. Pseudovõitlus inimtekkelise globaalse soojenemise vastu on viinud õhukonditsioneeride keelustamiseni, mis mõistab inimesed kuumuse tõttu surema, ja põhjustab kõrgemaid energiahindu seal, kus elektriga toodetakse sooja kaitseks külma eest (sealhulgas arenenud riikides).

Driessen mõistab hukka stalinistliku institutsiooni IPCC pettused, et näidata väidetavat inimtekkelist globaalset soojenemist ning mis kasutab arvutimudeleid ja väga kallutatud andmeid, et viia alarmismi tekitavate ja alusetute aruanneteni.

Tänapäeva Euroopas tähendab ökologism seda, et energiahinnad on kõrgemad, kui nad peaksid olema, mis kahjustab majanduskasvu, piirab üksikisiku vabadusi, tekitab tõsiseid raskusi kõige vaesematele, tapab jätkuvalt suvel, kui on palav, sest kliimaseade on keelatud, ja võib ka talvel tappa, sest inimestel pole vahendeid, et enda elamist piisavalt kütta, sageli isegi mitte vahendeid, et üldse kütta.

Bideni administratsioon on täis keskkonnakaitsjaid ja nad soovivad viia USA samale kuritegelikule ummikteele nagu Euroopa riigid. Hiinat, kuigi selle juhid on ametlikult kommunistid, ei mõjuta ökologism sugugi. Hiina jälgib rahuloluga, kuidas ökologism jätkab läänemaailmas laastamistööd.

Kui COP 21 stiilis kliimamuutuste teemalisi konverentse peetakse, kiidab Hiina läänemaailma liidrite tehtud destruktiivsed otsused heaks ning hoidub tegemast samasuunalisi otsuseid. Hiina juhid on totalitaarsed, kuid nad pole hullud. Lääne juhid ei ole totalitaarsed, kuid nende järgnemine ökologismile paneb kahtlema nende vaimsetes võimetes.

Üks südantlõhestavamaid stseene, mille tunnistajaks maailm viimastel aastatel on olnud, oli Greta Thunbergi kõne ÜROs. Lõpetamata haridusteega teismelise tüdruku nägemine, kui ta sõimas suursaadikuid, riigipäid ja valitsusjuhte, oleks olnud naermaajav, kui see oleks olnud koomiline stseen ulmefilmist. Paraku ei olnud see mõeldud komöödiastseeniks ja see ei olnud võetud ulmefilmist.”