01.06.2023
Vaenukõne peamine eesmärk on sulgeda valitsuse mittesobivat juttu ajavate inimeste suu.
Vaenukõne koosseisu üle toimuv arutelu näitab, kui kunstlikult on tulevane tsensuurisäte konstrueeritud. Justiitsminister ei suuda tuua ühtki adekvaatset näidet, milliste juhtumite lahendamiseks uus karistusõiguslik piirang on planeeritud. Konservatiivid teavad väga hästi, kuidas Soomes sattus endine Kristlike Demokraatide juht Päivi Räsänen homoseksuaalsuse teemal piibli tsiteerimise tõttu kohtu alla.
Praegune rünnak sõnavabaduse vastu toimub Euroopa Liidu survel. Valitsus käitub nagu okupatsiooniajal, mil lolle vene seadusi täideti saksa täpsusega. Mingit vajadust vaenukõne seaduse järele ei ole, peale tahtmise suukorvistada poliitilisi konkurente.
Teiste inimeste õigused ja vabadused, tervis, au ning hea nimi on praegu sõnavabaduse piiri mõttes nii tsiviilõiguslike kui karistusõiguslike vahenditega piisavalt kaitstud. Justiitsminister Kalle Laanet selgitas ise, kust tuul puhub: «Eks Euroopa Liidu õigusspetsialistid vaatavad meie seaduse üle, et kas ta vastab raamotsuse tingimustele, ja sellest tulenevalt öeldakse, kas Eesti on tubli olnud või Eesti ei ole tubli olnud.»
Õiguskorrale on vaenukõne eelnõu lammutav. Põhiseaduse paragrahv 45 sätestab rangelt, et tsensuuri ei ole. Praegune eelnõu on ise põhiseadusega vastuolus. Moodsat tsensuuriseadust hakatakse kasutama malakana konservatiivse maailmavaate mahasurumiseks. Ometi võib uue tsensuuriseaduse all kannatada igaüks, kes oma peaga mõtleb. See peaks iga sõnavabaduse toetaja ettevaatlikuks tegema, sest džinn lastakse pudelist välja ning teda tagasi ajada on väga keeruline.
Anti Poolamets
Riigikogu liige (EKRE)
