01.06.2023
Inimkonna allakäik: kaasaja naine leiab, et abort ehk eostatud lapse hävitamine olevat normaalne.
Kui kuulata-vaadata just inimesi, kes on jõudnud meie meediasse (rahva ette), siis muutud valdavalt murelikuks – nii palju pseudoteadust, mõtlemisvõimetust, võltsi ja elukauget eneseupitamist… Muidugi pole see puhtalt meie probleem, sest jäljendame (ürgne instinkt!) vaid muud maailma, eriti tänu tehnoloogiale. Suured rahvad võivad nii laamendada, kuid väikerahvale saab see saatuslikuks.
Inimese kui imetaja areng sadade miljonite aastate jooksul on Suure Looduse imeline looming; toimunud näiliselt lihtsalt Looduse seaduspärasuste järgi ja iseenda sekkumiseta. Aga nüüd oleme Loodusestki „targemaks“ saanud! Mis see siis on? – laps on isiksus (täiskasvanuga võrdne), mees ja naine on kõiges samuti võrdsed – Inimese üle elus oleme hakanud otsustama ÜROs ja/või Riigikogus. Lisaks rumalusele kumab siit läbi üliliberaalne ja enesekeskne maailmavaade.
Peale bioloogilise erinevuse on mees ja naine ka psüühiliste olenditena täiesti erinevad. Selle rolli on neile andnud Suur Loodus, ikka inimkonna jätkumiseks laste saamise ja KASVATAMISEGA. Kunagi hädavajalikust inimkarjast liiguti mõned tuhanded aastad tagasi juba palju täiuslikuma PEREKONNA loomiseni. Aga vaimupimedust on alati olnud – 1960-ndatel „loodi“ Taanis ja Austrias nn kogukonnad, kus pidi valitsema täielik seksuaalne vabadus – seksi kellega tahad. Paraku algasid varsti tülid – paljudele see ei sobinud – loodusel siingi eelistused!
Kui 1989. aastal võeti ÜROs vastu nn laste õiguste deklaratsioon, mille meie Riigikogu 1991. aasta sügisel pikemalt arutamata omaks võttis, algas ka „seaduslik“ laste kasvatuse-õpetuse allakäik. Laste arendamisel, kasvatamisel-õpetamisel on ju aluseks ülivanad PEDAGOOGILISED põhimõtted, mitte juriidilised. Kui aga laps-alaealine on isiksus, siis tohib teda vaid „toetada“ – ta arenevat ise…
Ja tulemus – laste (resp inimeste) arukuse (IQ) oluline langus just 21. sajandil, mis tuntav juba meie argielus töömehest ministrini välja. Mõistmise ajab aga veelgi segasemaks see, et Inimese juures toimib nn normaaljaotuse kõver – psüühilised seaduspärasused kehtivad ca 70% juures. Võime kaotada Eestis kõik koolid, aga ikkagi on keegi, kes suudab Harvardi või Moskva ülikooli õppima asuda, kuid see pole ju mingi näitaja Eesti jaoks.
Tänase kooli teemal palju kirjutanuna lisan, et osa lapsevanemaid (kel veel mingi valikuvõimalus) on hakanud otsima oma lastele koole, kus töötab ka vanu (!) õpetajaid, kes oma töös lähtuvad ikka pedagoogilistest põhimõtetest. Pole enam mingi saladus, et pedagoogika koos arengupsühholoogiaga ja didaktika kognitiivse psühholoogiaga on ka meie ÕPETAJATE KOOLITUSEST kõrvaldatud – suur vabadus kõigile isehakanud „ekspertidest, analüütikutest ja terapeutidest“ ilukõnelejatele.
Kui lapsi ei oleks, siis oleks elu lihtne – maga, kellega tahad, seksi, kus tahad – suur vabadus. LAPSED aga jäljendavad vanemaid ja nii kaob ka INIMENE kui mõtlev olend. Aga 21. sajandi väike Eesti vajab just arukaid MÕTLEJAID.
Peep Leppik, pereisa ja vana teadlasest koolmeister