SALK – kas uute hungveipingide seltskond?

Hiinas oli hungveipinide tegevusel 1960. aastate nn. Mao „kultuurirevolutsioonil“ oluline tähendus. Mida nad aga ennekõike pidid aga tegema, oli see, et nad omandasid teatud rünnakrühmlaste kuulsuse. Mao andis neile vaba voli teisitimõtlejate, ehk siis Deng Xiaopingi ja Liu Shaqui toetajatega arveteõiendamisel. Kui aga 1960-ndate vastasseis Hiinas lõppes, visati ka hungveipingid üle parda. Sest nad olid tegelikult olnud vaid „kasulikud idioodid“ Mao Xedongi jaoks. Nendega polnud rohkem midagi teha, sest ennekõike oli ka nende hariduslik pool jäänud realiseerimata. Pealegi toimus kommunistlikus parteis leppimine, mis taastas nii Mao kui Dengi suhted.

Kui tuleme meie endi hungveipingide maailma, kes ennast intelligendiks nimetatuna kerkisid esile valimiste-eelsel ajal, siis tegelesid nad põhimõtteliselt internetis valimiste nn. trollimisega. Vaatasin ka mina neid videopöördumisi ja muid taolisi „šedöövreid“ mida siis salga poolt laia maailma paisati. Vaatasin ja maigutasin suud, sest mõtlesin, et kas tõesti intelligentsed inimesed, kes selle taga on, suudavad toota sellist jura. Algeline ja mõttetu. Lihtsalt mingit sorti hirmutamistaktika. Aga siis tuli meelde: ahjaa, Hiinal oli taolise seltskonnaga juba 60 aastat tagasi kogemusi. Aga siis ei saanud ju fanaatikuid nimetada intelligentideks. Nüüd aga, vaadates SALGA liikmeid paneb see asi õlgu kehitama. „Kas tõesti?“ tekib esimene küsimus.

Kas tõesti arvasid SALGA liikmed, et selline taktika toimis? On nimelt üks asi, millega tasub arvestada, et ära kunagi alahinda inimeste intelligentsust. Reeglina ei ole tegu lollidega, kes midagi teevad ja vaatavad. Tajutakse üsna tihti ära ka see, mida tegelikult tahetakse öelda. Kui inimene käib näiteks kinos, siis on tavaliselt ju heal filmil mitu erinevat mõõdet ja mõtet. Üleüldine ja siis iga tegelase enda oma. Kui selle põhjal aga filmitegijad lähenevad inimestele, kui idiootidele, siis saadakse ka vastav tulem, kus filmi suhtutakse, kui pettumusse.

Mis ma tahan öelda, et ilmselt sai SALK erinevatelt erakondadelt ka raha, sest vaevalt seda tööd nüüd tasuta tehti. Aga see tulemus oli mannetu. Ma ei tea, miks nad endale õla peale patsutavad. Nende abi Riigikogu valimiste “mõjutamisse” oli tõeliselt imepisike. Kas on tõesti vaja ennast tõestada, et neid ei tabaks „Aurora“ madruste ja hungveipingide saatus, kus äkki tõesti riigi rahakotirauad neile ei avanegi? Kui nii, siis ilmselt see nõnda lähebki.

Ajakirjanduses toodud võrdlusmoment, et kas SALK võiks olla vastaspool SAPTK-le ei kannata isegi mingit kriitikat. SAPTK on ennast juba sisse sättinud. Alles 1. juunil korraldati Elukultuuri konverents „Abielu ja laste kaitse“, Soomest tulnud professori Tapio Puolimatkaga. On ka teisi asju. Toompeal toimus Varro Vooglaiu eestvedamisel meeleavaldus, mis pani terve Toompea inimesi täis. SAPTK on oma portaal „Objektiiv“, mis on juba saavutanud sellise staatuse, et muutub SAPTK-st eraldi üksuseks.

SALK pole isegi viitsinud niigi palju teha, et ennast inimestega kokku viia tavalisel moel. Nad räägivad endast, kui väärtusriigi kujundajast, aga ise pole midagi korraldanud ega ka teinud. Juba nende loomisel oli tegelikult soov teatud demokraatiaprotsesse torpedeerida. Paar aastat tagasi sai ju SALK alguse selleks, et takistada rahvahääletust abielu küsimuses.

Mis ma tahan öelda, et Eestis on liiga palju neid organisatsioone, kellel on tühja tünni kõma. Kes peavad tõestama endi vajalikkust. Valimistel rumalate reklaamidega väljatulemine ei ole tõestus. Näitab vaid seda, et SALGA seltskonnas ei ole head copywriterit ning puudub loogiline mõtlemine. Mis aga on, on uutmoodi sotsiaalmeedia hungveipinglus, mille järgi puudub aga nüüdseks vajalikkus. Lihtsast ülbitsemisest avalikkuse ees aga ei piisa. Mõistust peab ka olema.

Aga vaadates SALKA ja nende toetajaid ja liikmeid, siis ma ei imesta selle üle, kuidas omal ajal intelligendid Smuul ja Vaarandi sellele teele läksid. Alati, kui intelligentne inimene tunneb ennast teatud maailma sündmuste ajal ebakindlalt, tehakse teatud käike, et säilitada enda status quo. Lootuses ja usus, et see karikas läheb ehk mööda. Pealegi hakkad ju ise ka pikapeale uskuma, et ehk vastaspool ongi tõepoolest süüdi selles, mille pärast ta nüüd hammasrataste vahel on. Alati on lihtsam teha asjad enda jaoks võimalikult lihtsaks. Küll pärast saad südametunnistust vaigistada muude abivahenditega.

Tarmo Hints

EKRE kristlik ühendus