08.06.2023
Jaak Valge
Küllap on paljud inimesed täheldanud, et meie avalikus ruumis kohtab üha enam vene keele kõnelejaid. See mulje ei pruugi olla ekslik.
Nimelt on Ukraina passis kirjas ka rahvus, ent Politsei- ja Piirivalveamet seda ei registreeri. Ukrainast tulnud ajutise kaitse taotlejad võivad rahvuse ankeeti kirjutada oma äranägemise järgi või jätta üldse kirjutamata. Üle poole neist ongi jätnud oma rahvuse märkimata.
Maailmarekordid suhtarvudes, Eesti rekord absoluutarvudes
Teame, et kokku on siseministeeriumi andmetel praeguseks piiripunktides enda Eestisse jäämise deklareerinud 72 500 Ukrainast tulnut. Nende hulgas pole neid, kes deklareerisid piiril, et kasutavad Eestit transiitmaana. Tegelikult võib Eestisse jäänute arv olla märksa suurem, sest alates eelmise aasta 25. maist ei registreerita enam Eestisse üle lõunapiiri tulijaid. Ent isegi kui arvestame 72 500, on Eesti suhtarvudes (5,4%) vastu võtnud rohkem Ukrainast tulnuid, kui ükspuha missugune teine riik maailmas. Näiteks Leedus on see osakaal 2,8%, Poolas 2,1%, Lätis o1,7% ja Soomes 1%.[1]
Arusaamatu on, kustkohalt täpsemalt ja miks Eestisse tullakse. Käesoleva aasta algusest kuni 21. maini on siseministeeriumi andmetel Eestisse jäämise deklareerinud 6616 Ukrainast pärit isikut, neist 2763 mobilisatsiooniealist meest, viimastest omakorda 1668 on tulnud üle Vene piiri. Ent Ukraina kaotas asustatud territooriume Venemaale sõja alguses, hiljem on suur osa tagasi võidetud. Miks need inimesed, kes sõja alguses Venemaale sattusid, alles nüüd Eestisse tulevad? Või on tegemist inimestega, kes hiljuti Ukrainast Venemaale on läinud?
Statistikaameti poolt mai keskpaigas avaldatud andmete kohaselt sai eelmisel aastal Eesti elanikuks 49 400 uut inimest. See arvestus toimub residentsuse indeksi alusel, missugusel puhul loetakse isik Eesti elanikuks, kui tema tegevusest fikseeritakse erinevates Eesti registrites piisav hulk piisava kaaluga elumärke, näiteks isiku töötamine, töötuks registreerimine, sotsiaaltoetuste saamine jne jne.[2] Niimoodi ei kvalifitseeru Statistikaameti poolt 2022. aastal uuteks Eesti elanikeks kõik Ukrainast tulnud.
Kuid ka pea viiskümmend tuhat uut inimest võib pretendeerida maailmarekordile. Nimelt suhtena kogurahvastikku. Kui näiteks Saksamaale oleks uusi elanikke tulnud suhtarvudes sama palju, tähendaks see kolme miljonit. Tuletagem meelde, et Angela Merkeli “avatud uste” poliitika tulemusena täienes Saksamaa rahvastik 2015. aastal miljoni põgeniku võrra ning põhjustas seal poliitilise maavärina.
Eestisse lisandunud elanike absoluutarvult saavutas Reformierakonna juhitud valitsus aga 2022. aastal kõigi aegade Eesti rekordi. Tõsi, osa neist (5000) on eestlastest tagasirändajad, aga mitte-eestlasi on kokku kolme Maardu linna jagu.
Kunagi varem, teadaolevalt ka Nõukogude okupatsiooniaja pole olnud nii palju sisserändajaid. Teadaolevalt oli kõige suurem migratsioonimaht perioodil 1956-60, mil Eestisse saabus keskmiselt 23,8 tuhat uut elanikku aastas.[3]
Peaaegu 10 tuhat inimest rändas ka välja, seega oli 2022. aasta rändesaldo 39,8 tuhat isikut, sellest põhiosa (32 600) moodustasid Ukraina kodakondsusega, seejärel Eesti kodakondsusega (1600), teiste Euroopa Liidu kodakondsusega (1400), Venemaa kodakondsusega (1300) ning seejärel paljude, eelkõige Aafrika ja Aasia riikide kodakondsusega isikud (2 800).[4] Ka see rändesaldo on Eesti kõigi aegade rekord.
Ent isegi arvestamata Ukraina rändetulva on migratsioonisaldo selgelt liiga suur. Kui nii jätkub, ning isegi kui Ukrainast tulnuid mitte arvestada, ei suuda me kõikidele eesti keelt selgeks õpetada ja neid Eestisse lõimida.
Mobilisatsioonikohuslased Ukraina mehed
Omaette väga terav küsimus on mobilisatsiooniealised Ukraina mehed. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kehtestas juba Venemaa agressiooni alguses keelu 18-60 aastastele meestele riigist lahkuda ning on ka hiljem seda korranud, märkides, et põhiseaduse artikli 17 kohaselt on Ukraina suveräänsuse kaitsmine tema kodanike kohustus. Alates täiemahulise Vene Föderatsiooni sissetungi algusest on Ukrainas kinni peetud 15 700riigipiiri ületamise rikkujat.[5]
Siin avaldub Eesti valitsuse tegematajätmine kõige selgemalt. 24. mail, sellesisulise arupärimise juures väitis peaminister, et mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste saabumine Eestisse on vähenenud, edastas sel kevadel saabunud Ukraina meeste kohta mitu korda vähendatud arvu ning teatas, et küsijad lähtuvad võõravihast.
On tõsi, et võrreldes eelmise aastaga on 18-60 aastaste meeste saabumine Eestisse vähenenud, ent aprillis ja mais on see näidanud taas kasvamise märke. Peaminister ei vastanudki sisuliselt küsimusele, miks Eesti ei kontrolli erinevalt Lätist ja Leedust mobilisatsiooniealistele meestele ajutise kaitse andmisel nende mobilisatsioonikohuslust. Leedus keeldutakse neile kaitse andmisest.
Kõik saabunud mobilisatsiooniealised mehed endale Eestis kaitset ei taotle, ent nendegi arv ja osakaal on järsult suurenenud. Kui 2022. aasta lõpus oli kaitse saanud 6751 18-60 aastast meest, siis 31. märtsil juba 8625. Mobilisatsiooniealised Ukraina mehed moodustasid kõigist kaitse saanutest 2022. aasta lõpu seisuga 16,8% ent märtsi lõpus juba 21,2%.
Selle aasta mai lõpus algatasid aga Ukraina parlament ja valitsus eelnõu, millega kehtestatakse vastutus Ukrainast ebaseaduslikult lahkunud meestele. “Riik teeb sõja lõppedes kõik, et igale kodanikule meenutada, mida ta sõja ajal tegi. Pean silmas neid, kes ebaseaduslikult piiri ületasid,” ütles Ukraina siseminister Ihor Klõmenko, lisades, et seaduse rikkumise eest peavad kõik vastust kandma. Alates 14. septembrist 2022 on tühistatud välismaale reisimise luba välisülikoolides õppivatele Ukraina meesüliõpilastele.[6]
Eestis on aga niisiis kokku kahe rügemendi või brigaadi jagu Ukraina võitluseas mehi ja nii jätkates saab neid peagi kokku terve diviis. Näib, et peale sõda neil tagasiteed Ukrainasse ei ole.
Nii jätkata ei ole võimalik
Loomulikult tuleb põgenikke vastu võtta ja aidata, nimelt neid, kes tõesti põgenevad sõja jalust. Eriti tuleb aidata Ukrainas võitlevate rindemeeste perekondi. Aga selleks tuleb tegelikud abivajajad eristada desertööridest ning lihtsalt ränduritest.
Kehtivaid elamislube ajutise ja rahvusvahelise kaitse alusel oli eelmise aasta lõpu seisuga Ukrainast tulijatele antud üle 40 tuhande. Neile laienevad kõik Eesti elanike sotsiaaltagatised. Mai lõpu seisuga on kaitse saanutest üle viie tuhande end töötuks registreerunud.[7] Eestis elavatele Ukraina töötutele trükib Töötukassa nüüd venekeelseid blankette, tõenäoliselt seepärast, et suur osa neist ukraina keelt ehk oma päritolumaa riigikeelt ei oska. Igaüks saab linnades jälgida ka Ukraina numbritega luksusautosid.
Samal ajal värbavad maasikakasvatajad endiselt tööjõudu Ukrainast. Aga neid, kes teevad töö ära ja lähevad siis Ukrainasse tagasi, kuna nende pojad-mehed on sõjas. Just neid oodataksegi ega loodeta juba siinolijate peale.[8]
Ilmselgelt seisame suurte probleemide ees. HIV-viirusesse nakatumine suurenes perioodil 2022. aasta märtsist kuni käesoleva aasta märtsini üle 2,5 korra.[9] Viking Security andmetel on võrreldes eelmise aastaga vägivaldsed intsidendid kõigis suuremates linnades mitmekordistunud. Varguskatsete hulk väikelinnades ja maapoodides on kasvanud vähemalt kaks, aga mõnel pool lausa kaheksa korda.[10] Tõsi, ainult uute elanikega seda siduda ei saa.
Valitsus aga püüab saabunuid iga hinna eest Eestisse põlistada. Õpilaste suunamine eestikeelsetesse koolidesse on õpilaste endi seisukohalt täiesti mõttetu. Mai alguses eraldas haridus- ja teadusministeerium kohalikele omavalitsustele ning eraüldhariduskoolide ja -lasteaedade pidajatele veel ligi 1,2 miljonit eurot Ukraina laste ja noorte jaoks. Samuti eraldas valitsus maikuus reservfondist 4,7 miljonit Ukrainast tulnute keeleõppeks.
Kui palju veel? ÜRO Pagulasameti andmete kohaselt on Venemaal registreeritud 2,9 miljonit Ukraina põgenikku.[11] Kas me laseme kõigil tahtjail Eestisse tulla ning üritame kõik tulnud Eestisse põlistada? Kas see, kui süvendame Ukraina demograafilist katastroofi, on ikka Ukraina huvides?
Eesti aga on juba täis.
Jaak Valge, Riigikogu liige (EKRE)
[1] https://data.unhcr.org/en/situations/ukraine/location?secret=unhcrrestricted
[2] https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas ET.pdf
[3] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvastiku_ränne_eestis
[4] https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__ranne/RVR08/table/tableViewLayout2.
[5] https://www.unian.net/society/muzhchin-kotorye-nezakonno-vyehali-iz-ukrainy-zhdet-nakazanie-v-mvd-anonsirovali-zakon-12269289.html
[6] https://www.unian.net/society/muzhchin-kotorye-nezakonno-vyehali-iz-ukrainy-zhdet-nakazanie-v-mvd-anonsirovali-zakon-12269289.html
[7] https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/rahvusvahelise-kaitse-saajad
[8] https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120192528/valistoojoud-kipub-maasikakasvatajaid-haneks-puudma
[9] https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids
[10] https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2023/04/20/maapoodides-on-vargused-jarsult-kasvanud-ja-vargad-on-ulbemad
[11] https://data.unhcr.org/en/situations/ukraine/location?secret=unhcrrestricted