08.06.2023
Sõnavabaduse piiramine peaks olema nende meeste rida. Aga neil on ka Eestis mõttekaaslasi Reformierakonnas, Gruz 200-s ja sotside ridades.
Vaenukõneseaduse olemust teab tänaseks ilmselt enamik inimesi – nimelt ei saa totalitarismiihalejad ikka veel toimivas demokraatlikus ühiskonnas öelda, et piirame nüüd meie tahtmisel sõnavabadust, üht tähtsaimat kõigist vabadustest. Et oma suukorvistamise soovi varjata, on nad välja mõelnud nn vihakõneseaduse – ei, me ei piira sõnavabadust, vihakõneseadus on kitsa ringi väga pahade vastu, teie, meie moodi head inimesed, ei tunneta selle olemasolu üldse. Aga alati tunnetab seda kogu ühiskond.
BNS vahendab: “Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis muudab karistatavaks kõige raskemad vaenu õhutamise ja vaenukuritegude vormid, muudatus arvestab sõnavabaduse ja kõigi teiste põhiõiguste kaitsega.” Nagu näha, lubatakse sõnavabadust ja põhiõigusi, aga – Kaja Kallase valitsus, te valetasite tervele ühiskonnale, et maksud ei tõuse, ja miks peaks nüüd keegi uskuma, et trellid ei paista?
Vaenukõneseaduse autoritega on selline kummaline lugu, et nad ise usuvad, et neid see ei puuduta, nemad on “õiged”, nemad ei solva metsussikestki, aga kusagil katusekambris on see maikas asotsiaalne tegelane, kes vorbib südaöösel selgest õelusest vaenu õhutavaid postitusi, seadus on tema, “puhta kurjuse” jaoks. Siiski, Eestis on juba kaude aimatav, et uue seaduse ohver saab olema konservatiivse maailmavaatega inimene, kellele ei meeldi liberaalsed “uusväärtused”.
Samas aga peaminister Kaja Kallas solvab ja mõnitab infotunnis rahvaasemikke, Riina Sikkut näitab keskmist näppu, Indrek Tarand kutsub kuklaaugustama “kodanlikke natsionaliste”, Karmen Joller ja Margit Sutrop on nõudnud vaktsineerimisest hoidujate represseerimist, Kristina Kallas tahab eestlastele ainult pastlad ja kandle jätta, Mary Kross ja Karoli Hindriks õhutasid valega teadlikult vaenu ühe poliitilise jõu vastu – see nimekiri “heade” leerist pärit vaenajate kohta on tõesti lõputu. Aga kõik nad usuvad, et nemad on õiged ja seadus neid ei puuduta.
On arusaadav, miks nad endas nii kindlad on – neil on tagala Brüsselis, kust vastav ukaas ka pärit on. Kogu uusmarksismist nakatunud liberaalne Euroopa kasutab vihakõneseadusi konservatiivse maailmavaate toetajate, massimigratsiooni ja homoagenda vastaste, kristlaste, elujaatajate ja veel paljude vastu, kes pole liberaalidele ja vasakpoolsetele “omad”. Nende seadustega aga kaitstakse seksuaalseid vähemusi, ebaseaduslikke migrante, mitte-euroopalikke väärtusi (islam) ja teisi Marxi lapsi. Ühtede sõnavara tembeldatakse “vihaõhutuseks”, teiste oma igati normaalseks jutuks.
Kogu Läänes on näha, et vaenukõneseaduste vastu on konservatiivse maailmavaatega inimesed ja sugugi mitte seetõttu, et nad tahaksid kedagi vaenata – nad näevad, et liberaalne Euroopa suleb vihakõneseadustega suu kristlastel, traditsionalistidel (mehe ja naise abielu toetajad), elujaatajatel (abordivastased), kultuurikonfliktide eest hoiatajatel (islami sissetung) jne. Ükski parempoolne jõud ei toeta vihakõneseaduste kehtestamist, see on rohkem vasakpoolsete pärusmaa.
Weimari vabariik juba sai pügada, kui nende vihakõneseadusega kehtestas diktatuuri hoopis Hitler. Kui anda mistahes lääneriigi vastav seadus Putini kätte, teeks see sellega “imesid” halvas mõttes. Nii kirjutab valitsuse pressiteade: “…kui keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal.”
Putin on Eesti riiki süüdistanud siinsete venelaste diskrimineerimises, sealhulgas vähemalt pooltes neist “pattudest”, meid on nimetatud ka rassistideks, natsionalistideks, antisemitistideks, russofoobideks, õigeusu vastasteks jne. Nagu näha, leiaks Putin Kaja Kallase valitsuse algatusest endale küllalt sädet, et leeki õhutada.
Putin ongi hea näide – ainult ebademokraatlikes maades otsitakse põhjusi sundimaks inimesi vaikima, kõikvõimalikke eeldatavaid vastasseise, mille ennetamisele saaks toetuda siis, kui on vaja suid sulgeda. Eestiski on paljud tuntud inimesed, sealhulgas juriidilised spetsialistid, öelnud, et meil pole kunagi vaja läinud kellegi karistamist neil alustel, mille põhjal praegu vaenukõneseadust kehtestada tahetakse.
Suurest polariseerumisest hoolimata on Eesti ühiskond suutnud hakkama saada ka sõrmede surumiseta sahtli vahele. Kui nüüd keegi seda vaenukõneseadusega teeb, siis mitte sellepärast, et oleks vajadus tekkinud – ikka ja ainult sellepärast, et ebamugavaid oponente vaikima sundida.
Eesti põhiseadus ütleb: tsensuuri ei ole. Eesti 200, sotsid ja Reformierakond ütlevad: “püha ürituse” nimel kehtestame, “neile teistele”.
Uued Uudised