11.06.2023
“Mägedel on silmad”
Nagu teada, toimus Pärnus EKRE kongress ja esimeheks valiti tagasi Martin Helme. Vasakliberaalses peavoolumeedias üritati korraldada kahe rahvuskonservatiivist kandidaadi gladiaatorite tüüpi turniir, kuid väärikad eestimeelsed poliitikud ei läinud Vilja Kiisleri mürgitatud tunnelisse.
Kahjuks pidas lugupeetud Peeter Ernits võimalikuks sonkida vikerkaarevärvilistes väljaannetes oma erakonna siseasjades poliitsullerite rõõmuks, kes hakkasid kohe rehkendama BLM-i moodi, et kui Ernits saaks 20% häältest, siis see näitaks rõõmustavat EKRE lõhenemist. Kahtlemata on raske öelda, keda vaenatakse meie „sallivusmeedias“ rohkem – Helmet või Ernitsat, sest seal vaenatakse ju kõiki ausaid eestimeelseid inimesi.
Kuid valimised möödusid väärikalt ja mingit lõhenemist ei toimunud. Mõnevõrra kriipis kõrva Peeter Ernitsa korrutatud võrdlus Savisaare juhitud keskerakonnaga, sest tegemist oli siiski Jakunini sõbra, venestaja ja häbematu noorte naiste maia sultaniga, kes pääses kohtumõistmisest ainult tänu neeruarstilt saadud tõendile. Ja puht väliselt ning ea ja aegluse poolest võiks just härra Ernits kehastada mõnes filmis Edgar Savisaart.
Mis aga puutub Martin Helme peetud kõnesse, siis see oli eneseväärikust mitteminetanud eestlaste loogiline ja siiras jutt:
„Me oleme ainus erakond Eestis, mis seisab Eesti põhiseaduse eest. Eesti suveräänsuse eest. Eesti kui rahvusriigi eest. Eesti kui vaba riigi eest, kus saab vabalt nii suud pruukida, ettevõtlust arendada kui piiramatult liikuda. Süüa nii rasvast ja ebatervislikku toitu, kui süda lustib. Me oleme erakond, kes seisab risti jalus ees end progressivistideks nimetavatel globalistidel, kes soovivad meilt ära võtta meie vabadust, meie raha, meie ainulaadset rahvuslikku kultuurikeskkonda. Kes soovivad meilt ära võtta meie lapsed ja anda need homopaaridele või transmutileerijatele rappida. Ei ole nõus!“
Mulle isiklikult imponeerib, kui nimetatakse ka konkreetseid kurjameid nimepidi. Mulle väga meeldivad mõned tuntud ja väga produktiivsed konservatiivsed kolumnistid, nad kirjutavad kirglikult ja ausalt, annavad pervertidele ja kaabakatele tuld, nii et vähe pole, nimetavad igasuguste võimsate sõnadega, aga konkreetseid nimesid jätavad targu mainimata. Kirjutavad vapustavalt hästi, aga saba on ikka jalge vahel. Vehivad rusikatega, aga kui keegi tõsiselt vihastaks, võivad nad alati öelda: mis te nüüd, ega me teid konkreetselt silmas pidanud…
Seepärast meeldisid mulle eriti Martin Helme sõnad:
„Meie asi – meie ülesanne, lausa püha kohus – on olla vastupanu keskus sellele õõvastavale ja inimvihkajalikule poliitikale. Jah, homoabielude kehtestamine on loomuvastane ja inimvihkajalik. See on lapsi ohverdav ja rahvust väljasuremisele suunav. Jah, sõnavabaduse maha surumine vihakõne jutuga on vaba ühiskonda lõpetav ja totalitarismi kehtestav. Vihakõnest rääkijad näitavad ise üles viha vabaduse ja eriarvamuse vastu, viha ja raevu inimeste vastu, kes julgevad kritiseerida võimu haaranud märatsevaid liberaale. Sallivuse maskid on langenud, nende tagant paljastus vihast moondunud lõust. Jah, ma räägin Signe Riisalost ja Liisa Pakostast ja kogu sellest jõugust, mis meid, normaalseid inimesi kanna alla suruda üritab.“
+ + + + + + +
Esimeest valis ka Isamaa. Selleks sai Urmas Reinsalu – ere, tark ja otsekohene poliitik, kelle juhtimisel muutub Isamaa kindlasti atraktiivsemaks ja ehk ka väärikamaks.
Nüüd juba endine esimees Helir-Valdor Seeder ei suuda viimasel aastal elada ilma EKRE-t paha sõnaga mainimata, see oleks nagu vaimse sandi kark, millele toetuda. Nii ka oma kõnes Isamaa koosolekul ütles Seeder:
„Aga SALKi poliitika sobib kõige paremini EKRE-le, kes ammutab oma poliitilise kapitali suuresti kõigele ja kõigile vastandumisest.“
Kõigele ja kõigile? EKRE ei vastandu eestlastele, eesti rahvusriigile, eesti kultuurile, eesti keelele, eesti põhiseadusele ja ei müünud ei elamislube, nagu Isamaa, ega oma isamaad. Seeder lahkus suurest poliitikast häbiga: tema targal juhtimisel sai erakond reeturi pitseri, puudli maine ja põrus valimistel haledalt. Seeder oli see, kes korrutas enne valimisi Prigožini-libauudist, nagu üleskeeratav suliv papagoi, võttes osa oravameedia ühest alatuimast infooperatsioonist. Nüüd Prigožinit asendas SALK. Kuulge, Seeder, äkki seote EKRE-t veel ka vabapruulilastega?
„Selles «pühas» võitluses on kõik vahendid ja igasugune poliitika alternatiivideta iseenesest õigustatud. Eesti kaheks jagamine, kus kõik võitlevad EKRE vastu, sobib just neile,“ jätkas Seeder.
Kõik vahendid? Kas mitte Seederi Isamaa ei reetnud oma valijaid, astunud saba liputades reformierakonna ja sotside teenistusse, aidates pervostajatel sillutada teed valimiste ärandamiseni ja saades pärast seda jalaga? No vot selline on täna kunagine tubli Jüri Gagarini nimelise Näidissovhoostehnikumi diplomeeritud tehnik-elektromehaanik.
Nüüd on Isamaal vähemalt mehe moodi välja nägev juht. Kuid ka Urmas Reinsalu oma troonikõnes ei saanud läbi EKRE-ta:
„EKRE oma Venemaa ja Ukraina küsimustes lodeva suhestumisega osutus võimendiks, mille kaudu püüti tabada meid. Juulis olime moodustanud koos Reformierakonnaga valitsuse, kus seisime Eesti julgeoleku eest ja Ukraina võidu eest, tänuks saime valitsusparteritelt näkku hunniku valet. Sihikul oli just Isamaa. Miks? Vastus on lihtne: just meie oleme valitsustes hoidnud ära äärmuslikku poliitikat ja oleme lähtunud terve mõistusega kaalutud konservatiivsest käsitlusest. Meie poliitika on olnud väärtuspoliitika, mida viimastel valimistel püüti likvideerida,“ lausus härra Reinsalu.
Väide, et suurerakond EKRE oli söödaks, mille abil üritati saada konksu otsa pisike Isamaa, on muidugi klass omaette. No et kiisk näkkaks haugist elussööda peale. Aga veel naljakamad on väited – seisime reformierakonnaga õlg õla kõrval Eesti julgeoleku eest, hoidsime valitsuses ära äärmuslikku poliitikat, lähtusime väärtustest, blaa-blaa-blaa.
Hea Urmas Reinsalu, Sinu jutt on üksühele vanade eesti kommunistide bõliina – et nad olid NLKP-s selleks, et hoida eesti keelt, päästa eesti rahvas ja õõnestada N. Liitu seestpoolt. Kahjuks on Isamaa reetur ja kollaborant. Ja sellise maine parandamiseks läheb nüüd aasta(kümne)id.
+ + + + + + +
Aga EV „president“ elab praegu vaikelu. Ajal, kui kired keevad ja riik on ohus, istub ta tasakesi Kadriorus või kusagil veel, ei näita võsast ninagi välja. Ei kommenteerinud ei reformierakonna valimiseelseid lausvalesid ega riigikogu suukorvistamist. Veel neli aastat selliseid hüvesid ja palka – milleks ärritada teda määranud heategijaid?
Pärnu Postimees avaldas väga kahemõttelise pealkirjaga loo „Pagarikoda, millest Alar Karis ei ole veel läbi astunud“.
Leht kirjutab: „Kolmapäeval ehtisid Kabli Pagari ukseesist õhupallid, lambid ja vimplid. Sees pakuti kundedele 20 tegutsemisaasta täitumise puhul pohlade ja martsipaniga kringlit, mida päeva jooksul kulus ühtekokku seitse kilo… Kabli külale on pood-pagarikoda kokkusaamiskoht, peaaegu seltsimaja. Saab ju seal kohapeal kohvi juua ja põhilised toiduained ja hädapärase tarbekaubagi kätte. Järgmine lähim pood asub kümme kilomeetrit eemal Häädemeestel.“
See on muide ühtlaselt ka pagarikoda, millest ka Elton John ei ole veel läbi astunud.
+ + + + + + +
Buduaar.tv3 teeb vahetevahel naistele komplimente. Nii ka seekord: lugu kannab pealkirja „SYNNE VALTRI ja tema teismeline tütar võiksid vabalt õed olla“.
Vahva! „Synne ja Sandriin näevad mõlemad lausa vapustavalt head välja – neid võiks vabalt õdedeks pidada,“ kirjutab väljaanne.
Äkki on Sünne seda lugedes tõesti sillas. Aga kas teismeline Sandriin peaks olema meelitatud sellest, et ta näeb välja, nagu tema 41-aastane ema?
Ah teid meelitajaid!
Ivan Makarov