12.06.2023
Jaak Valge
Ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Valge ütles täna peretoetuste vähendamise arutelul Riigikogus, et Kaja Kallase valitsuse tegevus meenutab talle Johannes Vares-Barbaruse valitsuse tegevust 1940. aasta suvel. Ka Vares-Barbaruse marionettvalitsusele oli omane valimiste järel hoopis teistsuguse poliitika läbiviimine, kui valimiste eel oli lubatud, samuti oli sellele omane sotsiaalsete vastuolude teravdamine, rahvusriigi nõrgestamine, parlamendi lõplik tasalülitamine, kodanikuvabaduste ja poliitiliste õiguste piiramine.
Jaak Valge kõne täismahus
Väidan, et selle valitsuse tegevuses esinevad praegu kõik vasakmarksistliku poliitika tunnused: esiteks, massiimmigratsiooni soodustamine; teiseks, ühiskonna toimimise loomulike arusaamade lõhkumine ehk pikk marss läbi institutsioonide, mille sõnastas omal ajal Mao Zedong ja mida arendas edasi Antonio Gramsci, kes on üks 20. sajandi mõjukaimaid marksistlikke ideolooge; kolmandaks, vastuolude teravdamine või vastuolude loomine ühiskonnas, antud juhul meeste ja naiste, hetero‑ ja homoseksuaalsete inimeste vastandamine; edasi, üldine rahvusriigi nõrgestamine, sealhulgas sündimust toetavate meetmete vähendamine ja viimast just selleks, et saaks uusi argumente, et viia läbi rahvastiku asendamise poliitikat ehk massiimmigratsioonile hoogu anda; ja samamoodi riigi rolli kasvatamine majanduses, antud juhul maksude tõstmise kaudu.
Kuna see poliitika ei ole ühiskonna enamusele vastuvõetav, pole valijaid mõtet oma plaanidesse segada. Küll aga tuleb selle poliitika elluviimiseks piirata poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi, lammutada parlamentarism ja demokraatia. Ma ise olen nende ajalooliste sarnasuste toomisel ajaloolasena natukene ettevaatlik, aga ma pean tõesti ütlema, et tahtmatult tuleb mulle meelde Johannes Vares-Barbaruse valitsuse tegevus 1940. aasta suvel. Sarnasus on siin kõigepealt seesama valimiste järel hoopis teistsuguse poliitika läbiviimine, kui valimiste eel oli lubatud. Edasi, sotsiaalsete vastuolude teravdamine, rahvusriigi nõrgestamine kõigi vahenditega, parlamendi lõplik tasalülitamine, kodanikuvabaduste ja poliitiliste õiguste piiramine. Vares-Barbaruse valitsus oli marionettvalitsus, tema tegi seda, mida talle kusagilt ette kirjutati. Aga ta tegi samu asju. Praegune valitsus teeb samu asju, aga ma ei tea, kas omast mõistusest.
Tõepoolest, andkem tõele au, mõni selle valitsuse poliitikameede pole marksistlik. Nimelt, riigi osakaalu suurendamine majanduses on küll marksism, aga niinimetatud maksuküüru täitmine maksudest saadud rahaga, et jõukamatele soodustusi luua, ei ole marksism. Küll aga seesama meede liitub eelpool mainitud marksistliku komplektiga kokku, moodustades ühe kõige eestivaenulikuma poliitika, mida ükski valitsus Eesti iseseisvuse taastamise ajal on läbi viinud. Selle valitsuse poliitika kipub langema liigasse, kus on okupatsiooniaegsed, Eesti NSV marionettvalitsused, ja selle valitsuse tegevuse nimi on politikaanlus.
2022. aasta olulisimaks seaduseks oli teatavasti 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadus. Selle vastuvõtmise poolt hääletas 76 ja vastu oli 1 Riigikogu liige. Tuletan veel meelde, et enne seda, aasta tagasi kevadel tegi Reformierakond samasisulise eelnõu vastu obstruktsiooni. See on põhimõtteliselt pretsedent iseenesest. Ma ei tea, kas kusagil maailmas on valitsuserakond obstruktsiooni teinud. Aga veelgi vapustavam poliitiline käik on see, kui hiljem kiidetakse heaks sisult sama eelnõu. Nüüd oleme juba neljanda pöörde juures. Niimoodi saab teha ikkagi väga ebausaldusväärne erakond. Jälle, sarnasus on Varese valitsusega. See kõik on väga avantüristlik ja lühinägelik. Lapsed on investeering tulevikku ja pole mõtet siin erinevate erakondade valijaid üksteisega vastandada, sellepärast et ka Reformierakonna valijad saavad sellest suurepäraselt aru.
Ja nüüd on siis uus pööre, millega rikutakse õiguspärase ootuse printsiipi ja seda tehakse olukorras, kus meie sündimuse langus on erakordselt järsk. Tegelikult tuleks siin käivitada kriisiprogramm – kriisiprogramm –, aga selle asemel tahab valitsus kriisi veelgi süvendada. Meie rahvuskonservatiividena oleme loomulikult Eesti perede toetamise ja sündimuse kasvatamise poolt. See on meie programmiline eesmärk ja kuulub rahvusliku erakonna juurde iseenesest, mis tähendab seda, et meil ei ole mitte mingeid poliittehnoloogilisi kaalutlusi siin. On tõsi, et eestlasi on ajaloos tabanud mitu rahvastikukatastroofi, eriti rasked olid Liivi sõja ja Põhjasõja ajal. Tõsi on ka see, et me suutsime sellest toibuda. Ent praeguses olukorras on see väike lohutus, sest toona olid tingimused teised, sündimus ja fertiilse rahvastiku osa proportsioon olid kordades paremad. Tänapäeval ei suuda me enam oma kaotust nii ruttu tasa teha. Sündimus peab olema selle võrra taastetasemest kõrgem, kui ta oli varem madalam, ja taastetasandist madalam on sündimus olnud juba pikka aega.
Lõpetuseks kinnitan veel, ja me näitame kindlasti seda ka tegudega, et Eesti pered võivad olla kindlad, et niipea kui rahvuskonservatiivid moodustavad valitsuse ja kui tõesti täna see rumalus tehakse, et see eelnõu vastu võetakse, siis kui rahvuskonservatiivid moodustavad valitsuse, siis me tõstame perehüvitisi uuesti.