15.06.2023
Nagu kaks naljatilka…
Alustaks UU toimetusele äsja laeukunud kirjast, mis tingis tänase Meediakriitikla peapildi (kollaaži) valiku:
„Tere! Lugesin teie kirjutatud MEEDIAKROONIKLAT (loen neid suure huviga) ja üks pilt sealt jäi kuidagi kummitama, et ma olen seda kuskil näinud. Äkki oskate öelda, kas tegemist on sama inimesega (pildid manuses)?
Lugupidamisega,
Jaanus Kivi
+ + + + + + +
Kahe eestlase kinnipidamine sealpool vene piirijoont pani igatsugu ameti- ja muidumehed kihama.
Näiteks Delfi pühendas sündmusele mitu lugu, ja nendest oli üks koomilisem kui teine.
Näiteks juhtkiri „Kuidas on see võimalik? Halb üllatus Vene piiril“.
No mis küsimus see selline professionaalsete ajakirjanike kollektiivse aju jaoks üldse on? Küsiks hoopis nii: kuidas on võimalik, et see tuli teie toimetusele üllatusena? Kui meie poliitikud oskasid isegi piirilepingu ratifitseerimise vussi ajada, kui piir on väljaehitamata, kui meil pole professionaalset iseseisvat piirivalvet – mis teid seal siis üldse üllatab? Et Eston Kohveri ja praeguse jama vahele jäid aastad, kui midagi säärast ei juhtunud? Seda küll.
„Küllap nöögitakse nüüd Eesti poolt vähemalt mõned päevad, et oma ülemuste silmis paguneid teenida ja võib-olla ülekuulamiste käigus logistikutelt isegi mõni päriselt kasulik infokild kätte saada,“ kirjutab Delfi juhtkirjajutupaunik.
No on alles optimist! Eesti riigipea Alar Karis ütles president Zelenskile, et nende sõda on ka meie sõda, ehk Eesti „president“ kuulutas sisuliselt sõja Venemaale, kusjuures mitte õllekruusi kummutades, vaid ühe sõdiva poole ülemjuhatajaga ametlikult kohtudes. Ja nüüd saadeti piirile mingid tsivilistidest seenelised ja anti Putini kätte NATO pantvangid. „Mõned päevad“ siis? Mis loba te ajate?
Lugupeetud Argo Ideon kirjutab samas, et „Piiriehitus tuleb kiirelt lõpule viia, siis ei kao enam eestlasi Vene poolele“.
Kõlab nagu Põhja-Korea piirikontseptsioon – et õnnelikud unnialamad plehku ei paneks – aga jäta Makarov naljad: härra Ideoni väide on jumala õige, aga piir Venemaaga peaks kõigepealt pidama kinni agressiivsed naabrid, et nad Eestisse sisse ei tungiks, piir ei ole tarkade eesti sõjaväelaste kinnihoidmiseks. Oma korralageduse ja lohakuse poolt tuntud vene värk demonstreeris, kui terased, kiired ja tähelepanelikud nad tegelikult on. Eesti NATO esindajaid peetakse kinni nii seal- kui ka siinpool piiri. Eston Kohveri lugu juhtus aastaid tagasi, aga meie ohmud ikka veel ei tea, kus piir kulgeb.
Ja Marko Pomerants lohutab meid teatega, et „Eesti riik on inimeste koju toomises olnud järjekindel ja professionaalne“.
Jah, eriti täna varahommikul, kui kella 5.30 paiku kiitis Riigikogu heaks avalduse, kus riigikogu nõuab Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsub looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali. 94 saadiku esitatud riigikogu avalduse “Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest” (228 AE) vastuvõtmise poolt hääletas 85 riigikogu liiget.
Selle purustava avalduse vastuvõtmise ajastus leevendab kohe kindlasti meie äsjavangistatud kaasmaalaste olukorda venelaste haardes, tekitades rašistides vastupandamatu soovi „Venemaa-vastase piiririkkumise kuriteo planeerijad, ettevalmistajad, vallapäästjad ja täideviijad isiklikule vastutusele võtta“. Tribunali abil. Sest tänu härra Karise kõlavatele sõnadele võib neid meie logistikuid soovi korral vaadelda sõjalise luure- või diversioonigrupina. Ja täna andis Riigikogu selle soovi tekkimiseks võimsa tõuke, kuigi oleks võinud avalduse arutamise mõneks ajaks edasi lükata, et mitte halvendada meie meeste niigi nutust olukorda karu koopas.
Ja kas ei ole siis vene piirivalvurite ja FSB hea tahte avaldus, et eesti mehed pärast seda kõike vabaks lasti? On tegemist siira heasüdamlikkusega või millegi muuga? Ja kas me saame seda kunagi teada? Mis toimus teisel pool piiri? Mis saab edasi? Kohver on ju täiesti kadunud pildilt.
Muide, kas keegi Riigikogus jälle kaanis õlut JKR kombel, et 94 saadiku avalduse poolt hääletas 85? Mis teil üldse viga on? Kui mõni bussijuht jätab vahele ringi, on kisa kohe taevani.
+ + + + + + +
EPL-Delfi järab jätkuvalt EKRE-t: seal ilmus lugu „Kõike, mis on mõttes, ei pea keelele panema.“ EKRE siseuuring näitab, et Jaak Madisoni toetus on suurem kui Martin Helme oma“.
Loo autor Kärt Anvelt küsib ja ise ka vastab: „Kas EKRE hävis valimistel Ukraina ja Heremi ründamise või juhtide ilmeksimatuse tõttu? Nii ühe kui ka teise.“
Kunagine hea kolleeg Kärt Anvelt, kui alustada analüüsi valeväitest, siis kogu lugu muutub analüütilisest tööst abituteks katseteks tõestada valet, mis ei ole ju tulemuslik. Sest EKRE ei hävinud, vastupidi – nädal aega tagasi oldi reformierakonna ees esikohal, hetkel on EKRE napilt teine. „Kui see on häving, mina tahaksin selliselt hävida,“ ütleks tõenäoliselt seepeale austatud Andrus Ansip.
Alles üritas Teie väljaanne, hea Kärt, lõhestada EKRE-t seespoolt, kasutades selleks väärika konservatiivi Peeter Ernitsa ambitsioone. Enne seda üritati keerata EKRE vastu üsna tseremooniatult lausa Varro Vooglaid.
Kaks kolmandata ei jäänud – äkki nüüd õnnestub vastandada Martin Helmet ja Jaak Madisoni? Vaevalt küll, kuna mõlema puhul on tegemist tarkade, intelligentsete ja eestimeelsete inimesega. Ärge lootke, et keegi võib nääklema hakata siis, kui pervovalitsus ohustab meie lapsi ja eestlaste eksistentsi.
Aga tore, et Kärt Anvelti käsutuses on sellise huvitava uuringu tulemused, mis räägib tema kui ajakirjaniku heast tööst, sest näiteks mina kui EKRE liige pole neid näinudki. Või ei pannud tähele, olen Kärt Anveltist vanem, laisem ja lohakam.
Sellised küsitlused võivad aga näidata mida iganes: Jaak on hea ja tark noor poliitik, kes asub kaugel Brüsselis, ajab seal suuri asju ja ei käi iga päev peale, nagu kohapealne juht Martin: et tööle, tööle, tööle! Tõde on kusagil keskel: populaarsed ja lugupeetud on mõlemad, ja mõlemad saavad suurepäraselt aru, milleks EPL sellist asja üllitas.
Jääb põnevusega oodata, mida üritatakse peavoolu poolt EKRE suhtes järgmisena. Minu mäletamist mööda kutsus mind EKRE nõunikuks Jaak Madison Martin Helme palvel ja Jaak Valge soovitusel.
Olen neid siduv tsement, mis ei karda punast kuvaldat.
Ivan Makarov
P.S. Kas Terevisiooni saaks teha nii, et käid keldris ära, tood ämbritäie kartuleid, mõne ära koorid, aga siis kell lööb ja kohe tõttad räbaldunud pükstes ja tennistes riigieetrisse?
Tänane saade tõestas, et meie riigis saab küll. Ma pole kordagi näinud Venemaa telekanalite saatejuhte sellises liigestest lahti olekus. Aga parem ikka on olla sügav provints, kui agressorriik.
Meil võiks ka Gavroche saadet juhtida.
