Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Helle-Moonika Helme: valitsus astub aktsiiside tõstmisega uuesti sama reha otsa ja saadab maksud jälle Lätti

-
15.06.2023
Helle-Moonika Helme
© UU

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel juhtis EKRE Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme tähelepanu sellele, et Reformierakonna ja sotside valitsus on korra seda juba teinud ja täiesti ebaõnnestunult.

“Me menetleme siin aktsiiside tõstmise eelnõu ja selle tee me oleme riigina juba läbi käinud. Rõivase valitsuse ja hiljem sotside nõudmisel tõsteti aktsiise, mille tulemusena puhkes massiivne piirikaubandus ja maksud sõitsid Lätti. Loomulikult käis sinna juurde ka maksutõstjate totaalne eneseõigustus stiilis, et nüüd pole midagi teha, otsuseid tagasi pöörata ei saa ja nii on, mis siis, et riigi maksutulud vähenesid.

Aga siin eksiti kahel viisil. Esiteks oli suur läbikukkumine selles, et loodetud maksulaekumiste asemel saavutas Eesti riik maksulaekumiste vähenemise riigikassasse, sest maksud laekusid hoopis Läti riigikassasse. Ja teiseks, kui EKRE sai võimule, alustas täiesti vastassuunalise maksupoliitikaga ehk siis maksude langetamisega, mille tulemusena pidi majandus elavnema ja riigikassasse hoolimata väiksemast maksunumbrist laekuma rohkem vahendeid, siis täpselt nii ka läks, kuigi maksutõstjad väitsid järjekindlalt, et pole võimalik. Oli küll. Samuti sai kummutatud väide, et seda pole tagasi võimalik pöörata. Sai see maksutõus tagasi pööratud ja see töötas täpselt nii, nagu me olime ette näinud. Maksud kolisid Lätist tagasi Eesti riigikassasse ehk ……, mida oligi tarvis tõestada.

Mis mulle endale eelmisest aktsiisitõusust meelde jäi, oli see, kuidas me ise riigina olime teinud enne seda ära suure töö. Läbi kõikvõimalike kampaaniate ja ühiskondlike hoiakute muutumise olime saavutanud selle, et alkoholi tarbimine oli vähenenud. Alkoholi tarbimine ei olnud enam nii popp. Tähelepanu oli suudetud juhtida juba kõikvõimalikele alternatiivsetele tegevustel alkoholi tarbimise asemel. Juba hakkasid juurduma karsked eluviisid, sportimine, ka elukondlikule alkoholitarbimisele oli saadud enam-vähem piir. Ja siis? Siis tõsteti aktsiise nagu ikka, toimus sellega seoses omamoodi massipsühhoos, lausa omamoodi rahvaliikumine kas siis esialgu protestiks, aga see laienes väga kiiresti kaubaturismiks Lätiga laiemalt. Ehk et oli aeg, kus keegi ei teadnud enam kedagi, kes poleks käinud Lätis piiri ääres olevas poes ja külastanud muu hulgas ka toidupoode, kus inimesed avastasid teistmoodi maitseid, ka muude kaubagruppide osas. Kiirelt levis informatsioon odavamatest ehituskaupadest ja veel paljust muust. Ja nii sõitsid Lätti Eesti inimesed koos oma rahaga ja see raha kõik jäi Eesti riigil saamata.

Kõige kahetsusväärsem oli muidugi see, kuidas Lätti kaubaturismile mindi terve perega ja lapsed said nii toreda kogemuse koos vanematega reisida, said jäätist ja said kommi. Ja muu hulgas pidid nägema, kuidas vanemad laadisid alkoholikaste autosse ja said osa sellega seonduvast elevusest ja põnevusest. Ja see elevus ja põnevus võib jääda neid emotsionaalselt mõjutama läbi elu kui positiivne kogemus, mis seondub alkoholiturismiga, alkoholi ostmisega, vanematega millegi toreda koos tegemisega. Ning kahjuks sai selle kogemuse suur hulk lapsi, kes tegelikult oleks võinud oma vanematega koos siin Eestis hoopis midagi muud teha, sportida näiteks. Ja siin ei saa mitte kedagi teist hukka mõista, ei saa inimesi hukka mõista, tuleb hukka mõista ainult neid riigijuhte, kes selle lühinägeliku otsuse tookord langetasid. Sest inimesed käituvad ju tegelikult väga etteaimatavalt. Ma arvan, et on ka sotsiolooge, kes selliseid käitumismustreid oskavad lahti mõtestada ja neid võiks kas või mõjuanalüüside tegemisel teinekord kaasata.

Ja nüüd oleme me riigina astumas täpselt sama reha otsa. Võib-olla sellepärast kavandatakse praeguse valitsuse poolt ka automaksu ja kütustele makse, et inimesed lihtsalt ei saaks siis füüsiliselt oma raha Lätti viia. Aga mul ei ole praeguse valitsuse mõistuspärase või ettekavatsusliku käitumise otsas just üleliia head arvamust. Selle valitsuse poolne arutu käitumine, sellega kaasneb valetamine ja hämamine. Oma tegelike plaanide osas ei jäta juba pikemat aega eriti head muljet niikuinii. Ehk et sellist valitsust ei tohiks meist mitte keegi usaldada. Ja kuigi nad iseennast siin saalis häälteenamuse raames täna ilmselt usaldavad, näitavad küsitlustulemused siit saalist väljaspool, et rahvas neid enam ei usalda. Nende toetus on selle arutu käitumise tulemusena langenud opositsiooni omast madalamale.”