16.06.2023
Reformierakond on saavutanud selle, et Eesti majandus on vabalanguses. Pilt on illustratiivne.
Ühiskonnateadlane Peeter Espak nendib hetkeolukorda kommenteerides: “Lõpuks on tekkinud toimuvat absurdi pealt vaadates ka mingilaadne “julgus” inimestel välja öelda ilma keerutamata seda, mida asjast arvatakse ja kuidas asi on. Mõistuspärast juttu on viimastel nädalatel olnud meedias aju omavate inimeste poolt vist rohkem, kui eelneval paaril aastal kokku. Kahju ainult, et see saabub fataalse hilinemisega olukorras, kus koalitsioonile mõistuse pähe panek on sama lootusetu kui üritada hobusele prantsuse keelt õpetada.”
Jutt käib muuhulgas taaskord kaubandus-tööstuskoja juhiks valitud ehitusettevõtja Toomas Lumani poolt “Esimeses stuudios” öeldud arvamusest, et pole kindel, kas hambad ristis eelarvetasakaalu poole sammuv Eesti on ikka õigel kursil, arvestades, et Euroopa suured riigid ei saavuta seda ilmselt kunagi.
ERR vahendab Lumani sõnu, et olukord majanduses saab veel hullemaks minna: “Neljandas kvartalis oli kõige suurem langus investeeringute langus põhivarasse. On raske selle juures tõusu uskuda. Investoritel pole usaldust, me oleme kindlustundega madalamal muust Euroopast. Meile mõjuvad intressitõusud, välis- ja sisenõudluse langus, inflatsioon, sõda. Poliitikud ei pane tähele, et Baltikum oli kunagi kultuurne aken 1/6 maailmast. Kui investor tuli, siis tal oli mõistlik siin midagi tööle panna ja müüa seda siis suurel Vene turul. Täna on siin raudne eesriie,” rääkis ettevõtja.
“Kui vaatame, mis toimub suurtes Euroopa riikides, siis meil on riigivõlg 19 protsenti SKP-st, kui eurotsooni keskmine on 90 protsenti, prantslastel üle saja. Oleme realistid, need suured riigid ei jõua mitte kunagi Euroopa Liidu stabiilsuspaktis nõutud 60 protsendini tagasi. Järelikult nemad ei suundu sinna suunas, siis tekib küsimus, kas meil on mõistlik hoida kümne küünega kinni sellest 19 protsendist,” arutles Luman.
“Kui vaatame eelarvedefitsiidi ennustusi, siis ütleme, et oleme oma eelarvepositsiooni parandamisele hambad risti teel – no tore on. Aga kui vaatame OECD numbreid, siis nad ennustavad Eesti defitsiiti poole väiksemaks eurotsooni keskmisest. Me peaksime mõtlema, kas me ei peaks riigina laskma eelarvel olla miinuses ja võtma laenu investeeringuteks? Igasse maakonda saame praegu teha kilomeetri asfaltteed – see pole ju tõsiseltvõetav,” lausus ettevõtja.
“Mina pole suurt pilti vaadates kindel, kas Euroopa keskpanga uljas intressitõstmine on mõistlik lahendus, sest intressi tõstmisega saab lahendada seda inflatsiooni, mis on tingitud suurest rahapakkumisest, aga praegune toormehindade ja energiahindade tõus ei ole ju tingitud ülemäärasest raha pakkumisest, vaid muudest komponentidest ja neid intressitõus ei mõjuta,” lisas Luman.
Sel nädalal tuli uudis, et Soome metsatööstuskontsern Stora Enso teatas börsile, et sulgeb Lääne-Virumaal Näpi saeveski, millega kaotab töö ligi sada inimest.
Uued Uudised