16.06.2023
Maalehe maalapil
Siis, kui eestimeelsetel sõpradel on sõnad otsas ja närvid läbi, tuleb ootamatult appi mõni riigiürask: EPL-Delfi ulatas abikäe ja avaldas loo „PÄEVA TEEMA / Tiit Riisalo: mitme tuhande õpetaja palk ühe jagatud telgi eest? Tänan, ei“.
Sõltub muidugi, kellega jagada. Putin käis Šoiguga taigas ka telkimas, ja täna telgib pool Ukrainat. Aga hea, kui mõni nominaalsest eestlasest süvariigimees, kui nii enam tohib sootustatud ühiskonnas öelda, avastab äkki, et eesti rahvalt kooritud miljoneid võiks ka arukamalt kasutada. Kas ikka õpetajate palkadeks, seda mitte ilmtingimata – see on ülemkrokodillidel lihtsalt selline kõnekäänd. Aga kindlasti rollotamiseks, lehtmetamiseks, vebfondimiseks, kuluhüvitisteks ja pedenduse toetamiseks.
„Kui palju on väärt 4,5 miljonit eurot? Just nõnda palju oleks maksnud Eesti osalemine Jaapani Osaka EXPO-l. Võrdluseks – see on ka ligi 2000 õpetaja kuupalk,“ muretseb Riisalo nr. 2, kes on endine presidendikantselei ülem ja järelikult teab, et 4,5 miljonist eurost jätkuks presidendivärgile terveks pooleks aastaks! Tõesti, milline raiskamine on see EXPO!
Mina aga ohkasin kergendatult – avades oma karjääri ja „eesti“ paviljoni Veneetsias, tegi Alar Karis Eestist ametliku kolonisaatorriigi ja tema esitletud üritusel möllasid neegrid ja sootud.
Nii et väga hea, et ta ei lenda vähemalt Osakasse, sest paljugi mida ta seal veel legitimiseeriks ja sisse õnnistaks.
Pajatades EXPO pealt kokkuhoitud rahast, arutleb Riisalo nr. 2 „Tiit“ nõnda:
„Sama raha eest saab välismaal korraldada 15 suuremat ärimessi. Pidada ülal kuut EAS-i välisesindust. Või et kodust uuesti üks näide tuua, siis 4,5 miljoni euro eest saavad saarlased 2030. aastaks kiire interneti lairibaühenduse. Kas nemad oleksid nõus vahetama oma raha EXPO vastu?“
Õigus, meie rändava Kersti Kaljulaidi endine manager Riisalo: ka „sama presidendikantselei aastaraha“ eest saab välismaal korraldada lausa 30 suuremat ärimessi, pidada ülal terve tosina EAS-i välisesindust. Ka saarlased saaksid oma kaks korda kiirema lairibaühenduse kaks korda kiiremini, pääseksid nädalastest elektrikatkestustest ja ei peaks rüüpama ussitanud vett.
Isiklikult Tiit Riisalole laekunud presidendikantselei palga eest oleks võinud puhastada paarkümmend eesti kaunist järve sinna kogunenud mudast, säästa sulgemisest mitu kooli, viia elekter sajakonna vanainimese kodudesse.
Kersti Kaljulaidi Eestit ainult kahjustanud tegevusele kulutatud miljonite eest võiks ravida terveks ja osta ravimeid kui paljudele vähihaigetele lastele? Siin ei hakka spekuleerima, see on liiga tundlik teema.
Nii et ärge Riisalod meie kooli ja õpetajate probleeme EXPO kaela ajagu. Eesti probleem on reformierakond, riisalod, mannused, kahesajatajad ja muud sotsid, aga mitte EXPO.
„On kerge öelda, et riik andku ja siis on kõik õnnelikud. Kahjuks on see laenatud rõõm. Kõik, mis meil on anda, tuleb kuskilt võtta,“ ütleb Riisalo.
Seda te teetegi – tõstate makse, võtate paljulapselistelt peredelt ja tööinimestelt. Ja teie rõõm, koalitsioon, on mitte laenatud, vaid varastatud valimiseelse valetamise, pideva vaenuõhutamise, laimamise, seadusetuse ja e-hääletamise abil.
Leidsite nüüd patuoinaid – Putini sõda ja EXPO. Pange veel põud kirja, amatöörid.
+ + + + + + +
Portaal Rohegeenius avaldas täna loo „Eesti saab üleujutuste leevendamiseks 25 miljonit eurot“.
Ivar Soopan vahendab: „Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust… Lisaks annab Euroopa Liit 14 miljonit üleujutuste leevendamiseks riskipiirkondadele. Eestis on 16 riskipiirkonda, mida ohustavad mereveetaseme tõus ja jõgede üleujutused: Pärnu linn, Sindi linn, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik; Kärdla linn, Haapsalu linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Maardu linn, Raasiku alevik, Paide linn, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn.“
Tore, kui antakse, aga asi meenutab nõukogudeaegseid maakuivenduskampaaniaid, kui paljud rabad läksid looja karja ja hiljem tuli melioraatorite ja näitleja Jolleri poolt kaevatud kraavid kinni ajada.
Tuleb meelde ka see, kuidas Alar Karis lubas Aafrika riikidele Eesti abi võitluses jääoludega. Eesti on ülikuiv ja võib iga hetk põlema minna, meil on igal aastal mingi põud, aga hakkame, jah, võitlema üleujutustega. Just õige aeg selleks.
+ + + + + + +
Auväärne ja tasakaalukas Maaleht pärast delfistumist on muutunud üsna totraks väljaandeks: klaaritakse poliitikaasju, levitatakse homoagendat ja muud lehmakauget propagandat.
Lugu „Marju Reitsak: terve Eesti ägab põuas, aga Tallinna linn kallab tonnide viisi vett lihtsalt maha?!“ on traagilise pealkirja ja sõgeda sisuga.
„Tulin just põllult. Sellelt, kus Maalehe ajakirjanikud püüavad omale köögivilja kasvatada. Ja olen peenarde vahel kogetu tõttu Tallinna linna otsustest šokeeritud. Muld oli labidalehe sügavuselt tuhkkuiv – millimeetritki vihma pole vist rohkem kui kuu aega sadanud. Mitte midagi ei kasva – kõik, mis seda varem üritas teha, sureb. Panime just tonni (1000l!) vett oma pisikesele maalapile ja see ei muutnud sisuliselt mitte midagi. Ahastan vaikselt koos kõigi teiste taimekasvatajatega ja tunnen neile südamest kaasa. Tallinna kesklinnas on aga tänavad nii märjad, et lahtise kingaga saab plärtsti vette astuda,“ kaebleb Leitsak.
Nõnda ahastada võiks kuidagi privaatsemalt. Mõelda vaid, Maalehe ajakirjanikud paiskasid oma maalapikesele tonni ehk, nagu leitsak täpsustab, 1000 liitrit vett – ja imestavad, miks juurvili ei kasva. Kui te ei oska seda teha, abistage parem mõnda talumeest, kes teile söögipoolist kasvataks ja kus te saaksite šefluse korras rohimas käia. Ime veel, et te veepüttidega kopterit ei tellinud.
Kas Tallinna linn peab tooma oma vee teie isiklikule aiamaale? Mis teenete eest just teile? Tegelege rohkem ajakirjandusega, kui potipõllunduses midagi ei mõika.
Käisin eile Tallinna kesklinnas ja „plärtsti“ vette ei astunud, kuigi kingad, jah, ei olnud lahtised. Toimus linnavolikogu lisaeelarve kinnitamine, kus oli palju juttu sellest, et rikkamad omavalitsused on sunnitud olema vaesemate omavalitsuste sponsorid. Isegi Lääne-Nigula juht põgenes tagasi Tallinnasse ja sogab volikogus vett, mida ju ei jätku.
Kas Maalehe toimetuse laiskuse tõttu kängu jäänud porgand on tallinlaste kopsudest tähtsam? Miks peame me tolmu sisse hingama? Et pr. Reitsak loiku ei astuks? Kohe kummikud jalga, isikliku autoga veekogu äärde, kopsikuga piimapütid vett täis ja kastma!
Riigikogu keskkonnakomisjon pääses vist õnneks lõpetamata keskharidusega homoaktivisti eesistumisest – kas siis Maalehes ei saaks kirjutada maaelu asjatundjad?
Tallinna linnavalitsus täidab oma valijatele antud lubadusi ja õigesti teeb. Teie aga minge poodi ja ostke eesti põllumeeste toodangut, toetage meie (põllu)majandust.
Praegu te seda isegi sõnas teha ei mõista.
+ + + + + + +
Eestis aga jätkub Aivo Petersoni vabastamise kampaania. Riigitelevisiooni ETV+ saatekülaline Fedotov parteist Koos ajas eetris ette oma sootunnusteta rinna loosungiga „Vabadus Petersonile!“, eile aga kogunes riigiprokuratuuri ette 30 manifestanti, kes nõudsid kohtumist peaprokuröriga.
Petersonlasi aga ei lastud hoonesse, kuna majas ei viibinud väidetavasti sel ajal mitte ühtegi prokuröri. „Ja seda tööajal!“, olid nördinud korraldajad, kes ise siis järelikult tulid märatsema mitte tööajal.
Aga kõigest sellest raha pärast ogaraks läinud eestikeelne peavoolumeedia ei kirjuta, eestlased ei peagi teadma, mis nende poolt loovutatud riigis toimub.
Ivan Makarov