17.06.2023
Kolumnist, näitleja, teoloog ja rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
Väga imelikuna kõlab jutt kõikide võrdsusest meie karjääripoliitikute suust, kes endale aina palka lisavad, aga lastega peredelt raha ära võtavad, sest riik olla neil äkki vaeseks jäänud.
See on vaid valelik ettekääne oma (Brüsseli) tahtmise läbisurumiseks. Naiivsetele uskuda. Nad ju ei suhtu meisse kui võrdsetesse!
Alustagem kõikide võrdsustamist palgavõrdsuse seadusega! Meil kõikidel on ööpäevas 24 tundi, ja enamus meist töötab neist kaheksa – enam-vähem võrdselt! Igaüks annab oma panuse, vastavalt sellele, mis talle on ühiskonna poolt usaldatud.
Abielu ei ole inimõigus! Seda ei saa keegi oma suva järgi jagada. Abielu on riiklik institutsioon, mis on loodud perekonna, ja otseselt laste kaitseks. Lapsed sünnivad ainult mehe ja naise armastusest. Abielu on mehe ja naise liit. Me ei saa abieluks nimetada kooslust, millest ei saa sündida järeltulijaid.
Lapsed ei ole koerad ega kassid, nendega kaubitsemine ei ole normaalne nähtus!
Juba see „abieluvõrdsuse“ termin on üks häbematu vale. Suur narr on see, kes sellest aru ei saa ja rõõmsalt hõiskab: „see on inimlikkuse pidupäev!“
Meie teerullivalitsus jagab ju valeraha, saates seda kõlavate sõnadega „võrdsest kohtlemisest“ ja suurest armastusest. Valeraha ei ole võrdne pärisrahaga, sest tänapäeva „nutikad“ aparaadid tunnevad selle ära ja praagivad välja.
See on abielu hävitamise seadus!
Inimene näeb ja kuuleb seda, mida ta tahab näha ja kuulda.
Kümme aastat on avaldatud sadu artikleid, milles targad inimesed on püüdnud avalikkusele selgitada, mida tähendab abielu nendele, kes seda kaitsevad. Nende autorid on enamasti meie ühiskonnas tuntud ja austatud inimesed, väärikad, ühtki neist ei ole tabatud avalikus kohas huligaanitsemiselt, ka mitte joomasena autoroolist ega rahva annetatud raha varastamiselt.
Seaduskuulekad viisakad kodanikud, mõtlevad inimesed, südamega ja südametunnistusega inimesed. Ülo Vooglaid, Urmas Viilma, Vello Salo, Einar Laigna, Tõnu Lehtsaar, Varro Vooglaid, Hardo Aasmäe, Tõnu Ots, Markus Järvi, Peeter Mardna, Veiko Vihuri, Lauri Vahtre, Ivan Makarov, Philippe Jourdan, Peeter Espak, Sven Sildnik ja paljud teised, kelle hulka ma võin ka ennast arvata.
Nüüd on neile lisandunud veel mitu inimest, kes ei kuulugi konservatiivide hulka, ent kes on otseselt abielu hävitamise seaduse vastu välja astunud (isegi Postimehe toimetaja Martin Ehala), ka kõik kirikud Eestis on oma protesti väljendanud ja seda mõistlikult põhjendanud. On avaldatud mitu kollektiivset väärikate kodanike avalikku kirja palvega abielu puutumata jätta!
Aga teerull ei kuula neid. Sest need inimesed miskipärast ei vääri meie riigi meelest „võrdsete“ hulka kuulumist.
Eesti Seksuaalvabariik?
Seaduse läbisurujad ei põhjenda, nad vaid ÕIGUSTAVAD oma vägistamist meenutavat tegevust naiivsete viledakskulunud demagoogiliste loosungitega.
Traditsioonilise abielu kaitseks on loodud sihtasutus SAPTK, millel on avalik uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv. Suur hulk rahvast toetab nende tegevust, koguni materiaalselt! Juba kümme aastat! SAPTK kogus üle 46 000 allkirja kooseluseaduse vastu – see on suurim allkirjadekogum meie ajaloos! Miks nendele inimestele võrdsust ei lubata?
Üle 5000 inimese osales meeleavaldusel, peeti sisukaid kõnesid.
Kuidas on võimalik olla nii pime ja kurt või nii hoolimatu ja ülbe, et kõike seda mitte näha ja mitte arvestada?
Kogu see tegevus ei ole sündinud mingist isekast õelusest või kellegi vihkamisest, nagu soosegaduse aktivistid seda alatult esitleda püüavad. Selle aluseks on tõsine mure meie ühiskondliku kliima ja vaimse keskkonna pärast. Ja armastus oma rahva vastu, vastutustunne oma laste ja lastelaste ees.
Teatud hulk inimesi sõdib aga häälekalt selle eest, et igasugust kooselu võiks abieluks nimetada. See on vaid nende isekas soov, neile TUNDUB, et see annab nende elule midagi olulist juurde.
Aga nad ei kuula vastuhääli, nad ei taha mitte mõista, et see tähendab suurt muudatust meie ühiselu õhustikus ja kultuuris, ühiskonna alustes, et selline muudatus puudutab KÕIKI ühiskonnaliikmeid. Nad ei tea, mida abielu meie kultuuris tähendab, nad tahavad seda kõigile jagada nagu hulkuvaid kassipoegi.
Üks proua, meedikust aktivist, ütles, et see seadus puudutab ainult abiellumisealisi noori – EI puuduta! Meil on palju inimesi, kes on 50-60 aastat olnud ustavas abielus ja kasvatanud üles lapselapselapsed! Läbi kõikide raskuste! See puudutab just eriti valusalt neid! See alandab nende püha abielu mingiks tähtsusetuks tehinguks.
Võrdsusest on asi väga kaugel. Need ENDALE võrdsuse nõudjad ei luba ju mingit võrdsust teistele, sest nemad ei pea ühtki vastuargumenti „tõsiseltvõetavaks“.
Aga teistele inimestele ei ole jälle tõsiseltvõetav abielu muutmine farsiks, meie kultuuri ümberkündmine, meie traditsioonilise ühiskonnakorralduse äramuutmine ühe väikese grupi isekate soovide järgi! Abielu ei ole enam abielu, kui altari ees seisavad kaks meest või kaks naist!
Ja me ei saa rääkida võrdsusest, kui riik ja valitsus ei arvesta võrdselt mõlema poolega, ühe poole võtab lahkesti teerulli peale ja teisest sõidab halastamatult üle!
Kuidas nimetada valitsust, kes eelistab üldisele hüvele ühe väikese grupi isiklikke, ühiskonnas suure lõhe tekitanud isekaid soove?
Täiesti vale on see, et „teeme selle ära, siis kaovad lahkhelid ja me saame edai minna“. Siis need alles lahvatavad suure leegiga põlema. Ja kuhu edasi?
Kui juba praegu perekonnakaitsjaid avalikult ja karistamatult mõnitatakse, halvustatakse ja laimatakse, siis hakatakse neid ju varsti vangi panema! Agressiivsest LGBT grupeeringust saab peagi uus ametlik gestapo.
Meie omavahelised suhted määravad ühiskonna vaimse ja sotsiaalse tervise ja kliima. Me ei vaja mingit „rohepööret“, CO2 meid ei mürgita, meid mürgitab see, et me ei suuda mitte ühtki probleemi arutada ilma üksteist sõimamata.
Miks on poliitikast kadunud selline väärtus nagu ausus? Me oleksime ammugi selle samasooliste paaride küsimuse ilma mingite konfliktideta lahendanud, kui seda oleks püütud lahendada ausalt, ilma vassimiste ja valetamisteta.
Toompea lossi ees süüdati suur hulk kalmuküünlaid, demokraatia matusteks, kui kooseluseadus ebaausate võtetega riigikogus läbi pressiti. Nüüd tuleb seda korrata! Süüdakem jälle riigikogu hoone ees kalmuküünlad! Abielu ja kultuuri matusteks!
Raiugem kivisse kõigi nimed, kes on „oma panuse andnud“ abielu hävitamisse!
Püstitagem hauasambad kõikidesse kirikuaedadesse selle seaduse läbipressijate nimedega, nende hulgas olgu ka Alar Karise nimi, kes selle kväärseaduse välja kuulutab!
Malle Pärn