23.06.2023
Vabadussoja_sammas_Cesises
Niinimetatud Võidupüha puhul tasub meeles pidada, et ei sisult ega taustalt pole tegu mingit pidi „võidu“ pühaga vaid lihtsalt sobivale suvisele kuupäevale tõstetud peopäevaga. Lihtsam on Vabadussõja lõppemise tegeliku kuupäeva (2. veebruar) asemel korraldada suurem rahvapidu hoopis suvel.
23. juunil 1919 ei saavutanud Eesti väed mingit märkimisväärset sõjalist võitu, tegu oli vaid ühe lahinguga Võnnu/Cesise ümbruses toimunud lahingute seerias, mis kandusid pärast 23. juunit edasi Riia poole.
Õigupoolest ei olnud isegi mitte lahingut, sest Eesti väed marssisid lihtsalt tühjaks jäänud Võnnu/Cesise linna sisse, praktiliselt mingit vastupanu kohtamata.
Läti ajaloos on Cesise all toimunud lahingud üsna teisejärgulised kokkupõrked, omamata tähendust isegi Läti Vabadussõjas. Enamasti mainitakse neid õpikutes ning raamatutes pealiskaudselt, üldjuhul eestlaste osavõttu mainimata.
Pidustustena on Cesise lahingute tähistamine pigem kohalikul tasandil külaüritus.
Väga heaks näiteks on kusjuures Cesise keskuses olev mälestusmärk Eesti-Läti relvavendlusele.
Tegu peaks olema meie võidupüha kontseptsiooni järgi Eestile kõige olulisema Vabadussõja sambaga, mille märgiline tähtsus ületab isegi Tallinnas olevat.
Ent Cesise samba juures võib näha hulgaliselt Läti lippe, Euroopa Liidu lippu ja arvukalt Ukraina lippe, kuid mitte ühtegi Eesti sini-must-valget seal ei näe…
Loe ka siit:
https://www.postimees.ee/70996/latlased-ei-tea-eestlaste-tegudest-vonnu-lahingus-suurt-midagi
https://kultuur.err.ee/841705/voidupuha-vo-nnu-lahing-kui-eesti-rahvusliku-ajaloo-kulminatsioon
Marko Kaldur, Põhja-Läti giid-matkajuht
P.S. Ajaloomälu tühistamisega tegelenud hüsteerilist troikat (Reinsalu, Läänemets, Danilson-Järg) ei kottinud karvavõrdki asjaolu, et Eesti olulisemal Vabadussõja sambal polnud Eesti lippe nähagi. Nende bolševistlik põhiaur läks kohalike monumentide rüüstamisele ning hävitamisele, mitte rahvusliku tunde tugevdamisele.
M.K.