04.07.2023
Töötukassa saab kohaks, kus suureneb aktiivsus.
2. juuli seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 4828 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 9,6 protsenti.
Kuu varem, 4. mai seisuga oli Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast töötukassas töötuna arvele võtnud 5064 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest oli 10,2 protsenti.
Eelmisel nädalal, 26. juunist 2. juulini, registeeris end töötuna arvele 153 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast. Töötuna arveloleku lõpetas 88 registreeritud töötut, kellest 51 lõpetas arveloleku omal soovil ja 31 tänu tööle rakendumisele. Kokku on alates eelmise aasta 14. märtsist töötuna arvelolek lõpetatud 16 752 Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajal, neist 12 187 puhul tänu tööle rakendumisele.
Ukraina põgenikest on 57,2 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnesid 13 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,7 protsendiga Tartumaa.
Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 76,8 protsenti naised ning 23,2 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11,3 protsenti 16–24-aastased, 73,9 protsenti 25–54-aastased ning 14,8 protsenti rohkem kui 55-aastased.
Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,4 protsenti. Neile järgnevad lihttöölised 16,1 protsendiga, tippsepetsialistid 14,4 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 10,5 protsendiga. Töökogemus puudub 13,1 protsendil.
Möödunud nädalal uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 23 ehk 15 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 70,1 protsenti registreeritutest.
2022. aasta jooksul tuli töötukassa andmeil töötuna arvele 16 400 Ukraina sõjapõgenikku. Töötuna arveloleku lõpetasid Ukraina sõjapõgenikud mullu 10 300 korral, sellest 7700 korral tööle rakendumise tõttu. Enim asuti tööle töötlevasse tööstusesse, haldus- ja abitegevuste valdkonda ning hulgi- ja jaekaubandusse.
BNS