05.07.2023
Alar Karis
Presidendi kantseleist tuli vastus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pöördumisele, milles paluti riigipeal jätta välja kuulutamata Riigikogu poolt juunis usaldusküsimustega vastu võetud seadused. Vastus oli eitav.
„Teie ettepanekut ja seaduste vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele analüüsiti põhjalikult, kuid sisulist vastuolu põhiseadusega ei tuvastatud,“ seisis vastuses. „Sellel põhjusel otsustas Vabariigi President kõik nimetatud seadused välja kuulutada, kuid tegi sel puhul avalduse, millega saab tutvuda presidendi koduleheküljel.“
EKRE saatis 20. juunil pärast Riigikogus usaldusküsimusega seotud seaduse vastuvõtmist president Alar Karisele pöördumise jätmaks seadus välja kuulutamata. Vastuvõetud seadus näeb ette võimaldada alates uue aasta jaanuarist abielu sõlmida kahel täisealisel isikul, sõltumata nende soost.
EKRE pöördumine
„Austatud Eesti Vabariigi President Alar Karis!
Riigipeana kehastate Te oma ametis meie riigi ühtsust, suveräänsust ja demokraatlikku riigikorda ning esindate Eestit ka rahvusvahelises suhtluses. Pöördume Teie kui Eesti riigipea poole, sest tunneme kasvavat muret Eesti parlamendi tasalülitamise pärast valitsuse poolt.
Eesti on parlamentaarne riik, kus seadusandlik võim kuulub valitavale esinduskogule – riigikogule. Parlamentarism on võimu jagamise ja koostöö süsteem, kus kehtib võimude lahusus ning valitsusel tuleb tegutseda esinduskogu poolt seatud raamides.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele võtab riigikogu vastu seadusi ja otsuseid. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on sätestatud vastav menetluskord, millega tagatakse ka opositsioonile võimalused mõjutada eelnõude sisu, s.t teostada parlamentarismi. Parlamendi tõhus toimimine on demokraatliku ühiskonna jaoks määrava tähtsusega väärtus.
Erandjuhtudel on riigikogu kodu- ja töökorra kohaselt Vabariigi Valitsusel lubatud siduda eelnõusid ka valitsuse usaldusküsimusega. Sel juhul tavaline parlamentaarne menetluskord ei toimi. Riigikogu kodu- ja töökorra kommentaaride kohaselt on kõnealune võimalus mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib tekkida raskusi oma poliitika ellu viimisega, või kriisiolukordades, kus valitsusel võib tekkida vajadus ületada parlamendi enamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas valitsevaid erimeelsusi.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarides märgitakse, et «nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi». (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. Tallinn, 2012, lk 406.)
Paraku on ametisolev valitsus seadnud endale poliitilised eesmärgid, millest valimiskampaanias ei räägitud ning mille läbisurumist võib seetõttu pidada valijate petmiseks. Lisaks on valitsus esitanud eelnõud ilma ettenähtud väljatöötamiskavatsuse, mõjuanalüüsi ja kaasamiseta. Kõige murettekitavam on siiski asjaolu, et valitsus on muutnud eelnõude usaldushääletusega sidumise reegliks, mis ei ole vastavuses eesmärgiga, milleks eelnõude sidumine valitsuse usaldusega parlamentaarses praktikas mõeldud on.
Kui iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis on siiani toimunud eelnõude sidumine valitsuse usaldusega kuuel korral üheteistkümne eelnõu puhul, siis Kaja Kallase praegune valitsus plaanib juba oma võimuloleku esimeste kuude jooksul siduda usaldusküsimusega kaheksa eelnõu vastuvõtmise.
Eestis on ilmselgelt tegemist parlamentaarse valitsemise kriisiga, mis diskrediteerib nii Eesti põhiseaduslikke institutsioone kui ka Eesti riigi usaldusväärsust oma kodanike silmis.
Ka rahvusvahelises praktikas hinnatakse taolist poliitikat väga negatiivselt. Euroopa Nõukogu nõuandev komisjon ehk Veneetsia komisjon väljendas oma 2019. aasta 24. juuni sellekohases analüüsis skeptilisust idee suhtes, mis näeks ette täitevvõimule otsese seadusandliku võimu andmist. Analüüsis rõhutati, et sellised volitused peaksid igal juhul olema oma ulatuselt ja kestuselt piiratud ning neid võib kasutada ainult mõjuval põhjusel, näiteks erakorralise seisukorra puhul. (Parameters On The Relationship Between The Parliamentary Majority And The Opposition In A Democracy: A Checklist, Opinion No. 845/2016, 24 June 2019.)
Eesti demokraatiat on seni rahvusvahelisel tasandil hinnatud positiivselt. Kaja Kallase valitsuse sammud kahjustavad aga nii Eesti Vabariigi mainet kui ka meie demokraatiat. Selle jätkumine toob kaasa parlamendi täieliku paralüüsi. Praeguses julgeolekuolukorras võivad Eesti riigi usaldusväärsuse ja rahvusvahelise maine langusel olla katastroofilised tagajärjed.
Härra President, leiame, et Teil kui põhiseaduse järelevalve kõrgemail instantsil on kohustus panna valitsuskoalitsiooni omavolile piir ning jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata.“
Alar Karise avaldus kaheksat seadust välja kuulutades: õiguslik ebaselgus, mida me kogesime, peab jääma erandlikuks
Alar Karis kuulutas 27. juunil välja Riigikogus viimastel nädalatel kaheksa vastu võetud seadust, mis puudutavad makse, abielu määratlemist ja riigikaitset.
Riigipea sõnul on nende seadustega langetatud põhimõttelisi valikuid, mis on tekitanud ühiskonnas palju vaidlusi. „Minu seisukoht on, et demokraatias peabki sellised raskeid valikud langetama parlament. Ja parlamendi enamuse poliitikale annavad järgmistel valimistel hinnangu kodanikud,“ lausus president Karis.
„Minu ülesanne on kaitsta põhiseadust. Seesama põhiseadus seab piirid ka parlamendile. Kuid meie põhiseaduse tuum on parlamentaarne demokraatia. See tähendab, et parlamendil peab olema lai ruum riigi ees seisvate valikute langetamiseks,“ ütles riigipea. „Tunnistan, et minus tekitab suuri kõhklusi nii paljude eelnõude sidumine usaldusküsimusega. Põhiseadus annab valitsusele sellise võimaluse, kuid küsimus on, millal minnakse selle võimaluse kasutamisega liiale,“ lisas ta.
„Kujutlegem äärmuslikku olukorda, kus valitsus seob kõik esitatud eelnõud usaldusküsimusega – selline olukord oleks selgelt vastuolus põhiseadusega, kuna see tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist. Seda ohtu rõhutas hiljuti ka Riigikohus,“ lausus president Karis.
„Riigikohus rõhutas ka seda, et lubatud obstruktsiooni piirid on seni olnud ebaselged. Just selle ebaselguse tõttu on viimased kuud olnud meie riigielus nii tormilised. Selline õiguslik ebaselgus, mida me kogesime, peab jääma erandlikuks. Lubatud obstruktsiooni piire ei saa detailides määratleda ei Riigikohus ega Vabariigi President. Need piirid peab täpsemalt määratlema Riigikogu ise, sest muidu sekkuks teised võimuharud liialt parlamendi tegevusse. See ei ole õigusriigile kohane,“ rõhutas Vabariigi President.
Riigipea märkis, et kindlasti ei ole lahendus see, et valitsus kasutab ka tulevikus pidevalt võimalust siduda eelnõusid usaldusküsimusega. „Seda ei kavatse ma sallida – seda enam, et nüüd on võimalus võtta juhiseks Riigikohtu seisukoht ja täpsustada selle valguses parlamendiliikmete õigusi,“ sõnas president Karis. „Olen nõus, et opositsioon saab Riigikogu tööd küll ajutiselt takistada, aga mitte lõputult tõkestada,“ lisas ta.
Parlamendivähemusele peab ka tulevikus jääma president Karise sõnul võimalus enamuse tegevust pidurdada ja kontrollida. „See võib häirida, aga see võimalus kuulub parlamentaarse demokraatia juurde ja sellega peab valitsus leppima. Eelnõu vastuvõtmist ei saa siduda usaldusküsimusega pelgalt seepärast, et valitsuse arvates on eelnõuga kiire.“
Vabariigi President kuulutas välja järgnevad kaheksa seadust: perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus; relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus; tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus; perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus; käibemaksuseaduse muutmise seadus; tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus.