“Liberaalne demokraatia” tähendaks Putini-järgsele Venemaale uut Oktoobrirevolutsiooni

Venemaa jääb alati Eesti naabriks, mistõttu on meile ülioluline, et see üleaedne lõpetaks agressiivse välispoliitika ning austaks naabrite territoriaalset puutumatust ja poliitilisi valikuid. Mis aga puutub Putini-järgse Venemaa sisepoliitikasse, siis võimalus, et idanaaber võtaks üle Lääne uusmarksismist nakatunud “liberaalse demokraatia”, võib Venemaale tähendada uut katastroofi.

Me näeme, kuidas “liberaalne demokraatia” hävitab traditsioonilisi väärtusi kogu kristlikus Euroopas. Kui see eksportida üle saja aasta sovjetliku mentaliteediga elanud ning alkoholismist rikutud Venemaa pehmelt öeldes idiootlikusse ühiskonda, saavad läänelikud rumalused venelikus lolluses kümnekordse võimenduse.

Venemaal mõistis Krasnojarski kohus 17 aastat vabadusekaotust 19-aastasele feministile Polina Dvorkinale. Krasnojarski krai prokuratuuri riiklike süüdistajate osakonna prokurör Nikolai Aulov teatas ajakirjanikele, et tegemist on esimese feminismi ideoloogiast tingitud massimõrvakatsega Venemaa ajaloos. Polina Dvorkina lasi maha oma isa ja ründas lasteaeda, kus avas tule, püüdes „tappa kõik poisslapsed“, kuna tema väitel „nad kõik on süüdi“.

Radikaalfeminism tähendaks Venemaal seda, et naistšekistid hakkavadki hukkama “toksiliselt maskuliinseid” mehi. LGBT Vene variant tähendaks kindlasti KGB-d selle võikaimas mõttes. Sooneutraalsus ja soovoolavus Vene mõistes saaks ilmselt olema midagi eriti ebainimlikku. Lihtsalt kõik need rumalused, mille all Lääs ägab, võimendataks seal kümnekordselt üle. Rääkimata “tühistamiskultuurist”, kus seniste putinlike tühistamiste asemele asuksid läänelikud woke-tühistamised.

Ei maksa arvata, et sellised hukatuslikud asjad Venemaal ei leviks – nad levisid juba Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ajal Aleksandra Kollontai juhtimisel, kes on Vabamu lemmikuks saanud. Venes on juba tuntud Pussy Riot, kamp revolutsionääre, kes on rünnanud kirikut, ja mitte seetõttu, et see suurveneliku ideoloogia kandja on, vaid seetõttu, et see on religioon.

Kas te teate, kust on pärit sõna “tolerast”? Putin pole alati Lääne-vastane olnud, 2005. aasta paiku hakati Venemaalgi Läänele vastutuleku nimel kooseluseadust välja töötama ning rahva seas leviski mõiste “tolerast” ehk tolerant+pederast. Kuna Kosovo eraldamine Venemaa liitlasest Serbiast ja selle tunnustamine lääneriikide poolt ajas Putini Läänega tülli, siis jäi ka Vene homoseadus tulemata. Aga plaanis see oli, mis on paljuütlev.

Nüüd on näha, kuidas agressiooni tõttu kannatava Ukraina ümber sulgub “liberaalse demokraatia” raudne haare, mis tähendab, et kui Ukraina saab kord vabaks FSB-st, alistatakse ta LGBT poolt. Ukrainlased on nõus homoseksualismi levitamisega, peaasi, et Venemaa tõrjutud saaks, nagu kirjutas Eesti meedia ühele sealsele konservatiivile toetudes. Ukraina, Valgevene, Venemaa – kõik nad tahavad diktatuurist vabaneda, aga ei oska ettegi kujutada, mis ootab sealseid traditsioonilisi ühiskondi ees. Tuleb uus häving, nagu see juhtus 1917. aastal.

Kogu maailmale on oluline, et Venemaa ja Valgevene etteotsa pääseks jõud, kes lõpetaksid nende riikide agressiivse poliitika ja viiksid nad tõelise demokraatiani – kuid see ei tohiks olla neomarksismist mürgitatud “liberaalne demokraatia”. Seda need riigid ja rahvad üle ei elaks.

See, mis toimub praegu Eestis homo- ja vaenukõneseadusega, on marksistlik revolutsioon, mille palet näeb ülirahul sots Eduard Odinetsi näost. Kui see läheb edasi Venemaale, siis saame Putinist küll lahti, aga seal tekib uusbolševism, mis on sama hull kui eelmine.

Muutused Venemaal tulevad varem või hiljem. Eestile on oluline, et need arengud oleksid meile soodsad, et putinismi asemele ei tuleks midagi veelgi võikamat, nagu uus marksistlik võimupööre läänelikus mahlas.

Uued Uudised