Kas woke-ettevõtete majandustulemusi ja -analüüse tasub uskuda?

Juuni algul, mil Eestis võeti raha lastelt ja pilastati abielu mõiste, toimus homonädal, mille käigus panid Telia ja Swedbank õla alla elupuu kuivanud okstele ning teatasid nördinud konservatiivsetele klientidele ülbelt: “Kui teile ei meeldi, astuge minema!”

Swedbank on seejuures tuntud majandusanalüüside esitamise poolest, aga kas neid uskuda ikka tasub, sest kui palju on neis reaalset analüüsi ja kui palju poliitkorrektsust?

Kaptalismi ehk turumajanduse põhitõde on lihtne: kurgid sulle, raha mulle. Kui kapitalist hakkab ütlema, et sinu mõttelaad ei meeldi mulle, sina saad kehvemad kurgid, ja sinule rahvavaenlasele ei müü ma üldse kurke, siis hakkab see kindlasti ettevõtte majandustulemust mõjutama, ja mitte positiivses suunas.

Pankade kohta on öeldud, et kui nad näitavad suurt kasumit, siis ongi see tegelikult hea, see näitab, et pank ajab õiget rida, ta toodab raha endale ja hoiustajatele, ja seega on ka sinu raha kindlas kohas. Kui pank aga teatab, et temale pole raha kokkuajamine sedavõrd tähtis, kui näiteks seksuaalvähemuste kaitsmine, siis on põhjust juba muret tunda.

Sama kehtib ka mobiilioperaatori kohta, kes vastukirjas konservatiivsele kliendile, kes tunneb muret, et too on valinud väärtusvõitluses poole, teatab, et “kui ei meeldi, lase jalga” – see näitab, et ideoloogiline mõtlemine on ettevõttes majanduslikust mõtlemisest kõvasti üle.

See ongi nn woke-ettevõtete puhul ohuks: kui on vaja majanduslikult mõelda ja häid majandustulemusi saavutada, hakkavad nemad taga ajama ideoloogilist “tõde” ja poliitkorrektsust ning siis on pankrot ligidal. Nagu oli Silicon Valley Bankiga, kes investeeris idufirmadesse, kellest enamik on woke-mõtlemisega – mingil hetkel ei tulnud raha lihtsalt tagasi, sest ideoloogia lämmatas majandusliku mõttekuse.

Kord kohtusid EKRE fraktsiooni inimesed Eesti Panga juhtidega ja saadikud juhtisid tähelepanu sellele, et panga majandusanalüüsides pole arvesse võetud rohepöördega kaasnevaid ohtusid. Üks asjapulkadest tunnistas kaude, et rohepööre olevat sedavõrd positiivne asi, et ega selle puhul ei saagi negatiivset arvesse võtta, tuleb ainult häid külgi vaadata. Kuidas see kliimameetmete kulukuse eiramine tegelikult majandustele mõjub, võib vaid ette kujutada. Ennast kägistav Euroopa Liit igatahes hakkab maailma konkurentsis juba kõvasti alla jääma.

Nii on ju ka Swebanki majandusanalüüsidega – egas siis woke-rahvas saa tunnistada, et rohepööre võib halba teha ning siis kirjutatakse ilus poliitkorrektne majandusanalüüs valmis, kus kliimameetmed toovad ainult suurt kasu. Hiljem tuleb see muidugi välja, aga eks homorahvas, kes on poliitkorrektsesse panka jäänud, elab selle üle.

Homo-operaatori Telia autol on peal suured kirjad, et neil olla kõik “zero” – tore ju, kliima on päästetud, vähemalt Telia enam ei saasta, peale inimhingede muidugi. Kuigi alles hiljuti oli ühes kaubanduskeskuses juhus, kus Telia müügimehed pakkusid oma teenust ja üks pahane meesterahvas küsis: “Kas ma näen homo moodi välja, et te mulle oma teenust pakute?”

Ettevõtete juhtidel ja töötajatel võib olla mistahes maailmavaade, aga firmad luuakse siiski selleks, et oma majandusharus toota ja teenuseid pakkuda. Ideoloogiate jaoks on erakonnad. Kui majandus ja ideoloogia kokku segada, siis tuleb sotsialism. Pangandusel aga pole sotsialismis suurt midagi teha.

Swedbanki ja Teliat ei maksa usaldada, vähemalt mitte majanduslikult, sest nemad vahivad mitte müüginumbreid, vaid teiste püksikubet.

Uued Uudised