11.07.2023
Toots: ei ole seal mingit georgi mardikat!
Eesti peavoolumeedias toimub pingeline rebimine auhinnakohtade pärast. Esikolmik on juba teada, aga kulla ja hõbeda pärast madistatakse andunult.
Ei oskagi nüüd öelda, kas kõige rohkem jahutakse keskerakonnas toimuvast taplusest Savisaare pehkinud „viimse reliikviaga“ laeka pärast – või selle ümber, et BSH nimetas Pärtelpoega „paksuks neegriks“ ja mingi Andrei puhul kasutas sõna „lühike“. Ei viitsi statistikat otsida, aga tundub, et hetkel on nendeteemaliste lugude skoor umbes 60:59.
Ma muidugi liialdan, aga kuhugi sinnakanti.
Kollaste (mitte kõik seal ei ole kollased, aga täpsustama ei hakka, sest selleks on meil olemas BSH) tegelaste arveteklaarimisi ei oska ma kommenteerida üldse, sest tunnistan kohe, et ma pole sel alal pädev, nagu ka malakoloogias: skandaali on ju segatud mingi „mallukas“, aga kas tegemist on tõesti mingi molluskiga, ma ei tea.
Poliitiline keskerakondlik kankaan „jablotško“ elementidega on aga arusaadavam ja lausa põnev, sest pinnale kerkisid igasugused naljakad figuurid, keda inimkond on juba jõudnud oma õnneks unustada.
Näiteks Jaan Toots on saanud kuulsaks tänu seltskonnameedia staarile Kati Tootsile, kes oli veel ka Kõiv ja Šahmatova ja keda Toots oli KaPo väitel lasknud ebaseaduslikult jälitada, kui 2004. aasta sügisel lahvatas „lindiskandaal number 2“.
Ja nüüd tänu Kõlvarti ja Kiige rivaalitsemisele pääses ka selline naljakas figuur nagu härra Toots jälle „suurele meedialavale“, kuna Tartu Postimees avaldas täna loo „Jaan Toots: vene tiiba keskerakonnas ei ole“.
Kas see keskerakonna Tartu piirkonna juht on Putini õpilane või parun Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni kauge järglane?
Kui „rohelised mehikesed“ ehk ümberriietatud putinlikud väed Krimmi hõivasid, kordas Putin nagu papagoi, et „их там нет“ ehk „neid seal ei ole“. Nii et tollest ajast peale hakati nimetama Putini salajasi hübriidvägesid sõnaga „ихтамнеты“ ehk „neidsealpoledeks“.
Midagi sõgedamat, kui Tootsi väide keskerakonna kohta, et seal „pole vene tiiba“, annab ikka välja mõelda. Vat kui Toots pannakse ükskord mõne Jevgrafovi poolt vastavuses eurodirektiividega ära sööma taldrikutäie ube georgi lindi värvi kartulimardikatega pooleks, siis pangu silmad kinni ja pomisegu, et Colorado putukaid seal ei ole.
Head isu, keskerakond! Selliste võimsate ajudega jõuaksite te väga kaugele, üritage vaid Jaan Toots pehmeks rääkida ja kandideerima panna, sest ta ju ei taha.
„Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots ei usu, et selline raha niisama tuli ja uuesti erakonna esimeheks ta kandideerida ei kavatse. Ise pooldab ta erakonna uue juhina Mihhail Kõlvartit, kellel on suur kogemus ja toetus taga,“ kirjutab Tartu Postimees.
Mihhail Kõlvartil on tõesti suur našistide laagris saadud kogemus taga, seda ei saa eitada.
+ + + + + + +
Ka pealinna Postimees ei jää 2023. aasta homopealinna omast maha: Mikk Salu avaldas seal täna loo „ANALÜÜS / Kõlvart on favoriit, aga Kiik haaras initsiatiivi“.
Selle umbluu autor võiks seda oma „analüüsi“ kiiresti vastavasse laborisse viia, muidu toimetuses hakatakse torisema.
„Ilmselt on Mihhail Kõlvart Tanel Kiigega võrreldes Keskerakonna järgmise juhi koha nimel võisteldes mõnevõrra favoriit. Mitte ülekaalukalt, aga natuke ehk küll,“ kirjutab Salu.
No kas pole siis armas: „ilmselt on mõnevõrra“. On kohe äratuntav jässaka eksperdi võimas mõte.
Selliseid „analüüse“ hakkabki nüüd iga jumala päev sadama oma raha põlgavate tellijate postkastidesse, ja nii kesikute põrunud erakonna ninamehe valimisteni välja. Et mõni on ilmselt mõnevõrra rase ja teine jällegi tõenäoliselt natuke ehk küll aher.
Neid uimaseid maratonireportaaže võiksite avaldada hoopis oma spordiuudiste rubriigis: „esimesel rajal natuke jooksev Kikin haaras initsiatiivi, aga teisel rajal mõnevõrra sörkiv Kõlovarov haaras Kikinil jalast.“
Aga finišis „Pobedila motopila „Družba!“.
+ + + + + + +
Ja kuna käesolev Meediakriitikla kujunes selliseks „vene-eesti värgiks“, siis veel üks „vene aktsendiga“ uudis, mis on jällegi seotud meie Eesti oludega.
Turvaagentuur „Varjag“ Tšeljabinskist teatab täna oma leheküljel sotsiaalvõrgustikus „VKontakte“, ja seda uudist vahendavad mitmed Venemaa uudisteagentuurid, k.a. Moskovski Komsomoletsi sait, et Tšejlabinski Esimese järve (Pervoje ozero) supelrannal peksis mees läbi alaealise tütarlapse ja siis hakkas uputama järves ujunud lapsi, mässides neid poide võrkude sisse.
Ma ei tea, mis nendel seal Tšeljabinskis toimub, aga Eestisse on sealt tulnud ju elama terve kogukond. Tšeljabinsklastest propagandistid moodustasid Delfi venekeelses toimetuses terve Tšeljabinski diasporaa, nii et, kallid Tallinna elanikud, jälgige supluskohtades tähelepanelikult oma lapsi. Ja kui neile läheneb mõni umbkeelne kirjatsura, jookske ummisjalu nende poole, äkki jõuate veel vahele astuda.
Sest Tšeljabinsk on suure ja mürgise tööstuse linn ning selle elanikkonna hulgas võib olla päris palju ohtlikke mutante.
Ivan Makarov