Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Pikanäpumehed on Eestis väga aktiivseks läinud – ega ometi “spetsialistid Odessast”?

-
12.07.2023
Spetsialistid on “üle käinud”.
© Scanpix

Nõukogude ajal oli üks suurüritus, kus valjuhääldi kaudu kõnelev ürituse juht hoiatas taskuvaraste eest: “Ettevaatust, spetsialistid Odessast saabusid!” Juba siis “gastrolleerisid” pikanäpumehed üle Nõukogude Liidu ka Baltikumis.

Päris kindlasti ei lubata PPA-l Rootsi eeskujul statistikas välja tuua seda, kui palju on kriminaalset pilti mitmekesistanud Eestisse voorivad endise Nõukogude Liidu rahvad: usbekid, venelased, moldovalased, ukrainlased ja paljud teised, kelle Reformierakond välismaalaste seaduse lahjendamisega odavtööjõuna siia lubas. Nende roll on suur, nagu näitavad talukohtades ringi sõitvad lõunapoolsete maade mehed.

Ega ka sõjapõgenikena ainult inglid saabu. Uutele Uudistele tulnud vihjes on kirjas: “Täna sain juhuslikut ühe Pelgulinna Selveri ukraina kassapidajaga jutule ja selgus. et tema vedas siia hoopis mees, kes töötab lepinguga Balti laevaremonditehases. Teadsin juba ammu, et see on üks suuremaid migratsioonipumpasid Eestis, aga et nad on saanud loa ka oma pereliikmeid siia vedada, oli üllatus. Selle naise ämm on ka nüüd siin. Sõjapõgenike sildi all veetakse nüüd siia kõigi tööloaga siin viibivate pered ja sugulased.”

BNS-i uudis aga räägib järgmist:

Tänavu esimesel poolaastal on vargusi registreeritud kaugelt rohkem kui läinud aastal sama ajaga, ootamatut suunda halvemuse poole kinnitavad nii ERGO kindlustuse andmed kui ka politsei statistika.

Varguste hulk on hüppeliselt suurenenud: tänavu juunis registreeris politsei 497 vargust kaubandusettevõttest, samas kui eelmise aasta juunis pandi toime 315 sellist kuritegu. Kauplusevargusi oli juunis seega 57 protsenti rohkem kui mullu, aga ehmatavat tõusutrendi on tunda kogu aasta lõikes.

“Tänavune vargustelaine on selgelt märgatav, ERGO kindlustus on pidanud tegelema mitme väga suuri kahjusid põhjustanud kaasusega, aga ka väiksemate juhtumitega,” ütles ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Näiteks ründasid vargad kevadel ühte jalgrattapoodi, peksid kiviga ukseklaasi sisse augu ja tõid sealtkaudu välja kaks elektrijalgratast, kogumaksumusega 6000 eurot. Klient oli kauba kindlustanud, nüüdseks on kahjud ka hüvitatud. Politsei tegi selle juhtumi osas head tööd, ning hiljem leiti üles ka varastatud elektrirattad.

Veel kulukam oli vargus elektroonikapoest, kust kaks kurjategijat lausa 48 000 euro eest erinevat tehnikat kaasa viisid. Varaste saagiks langes hulk tehnikakaupa: telefonid, tahvelarvutid ja droonid. On märkimisväärne, et ehkki kauplus oli valve all ja ilusti kaitstud – turvamehed jõudsid kohale 14 minutiga – olid vargad selleks ajaks juba ATV seljas lahkunud.

Kulukate varguste sagenemist on märgata ka mujal kui ainult kauplustes. Tänavu esimese poolaastaga on ERGO kindlustus tegelenud mitme juhtumiga, kus kurjategijad ründasid veesõidukeid.

Kinnisel territooriumil sadamas seisnud kaatrilt varastati ära kaks mootorijalga ja navigatsiooniseade, kahju kokku ligi 20 000 eurot. “Vargused kaatritelt on pigem sellise tellimustöö hõnguga,” tõdes  Makienko. “Kellelgi on vaja kindlaid detaile. Need vargused on ette valmistatud, valitakse välja “õige” objekt ja kasutatakse vajalikke tööriistu. Selles valdkonnas on vähe selliseid juhuslikke vargusi, et miski jäi vargale silma, ta haarab selle kaasa ja paneb jooksu,” nentis Makienko. Juhuslikke vargusi tuleb siiski selleski valdkonnas ette: näiteks püüdsid vargad ühe purjetamisekooli kaatrilt eemaldada päramootorit. Vargus ei õnnestunud, ent kurjategijad jõudsid ikkagi teha kaatrile palju kahju, kindlustus hüvitas 900 eurot kaabelduse lõhkumisega seotud kulude eest.

Peale selle on hakanud sagenema ka vargused ehitusobjektidelt – kurjategijate saagiks langevad kallid tööriistad. “Kindlasti oleks asjakohane vaadata üle oma turvameetmed, kas signalisatsioon ikka töötab ja katab ikka õiget piirkonda,” soovitas Makienko.

Käekiri tundub olevat “külalisesinejate” oma, kes satuvad “juhuslikult” talude õuedele. Eestlased on juba piisavalt jõukad, et mitte varastada odavat kodutehnikat, ja Eesti politsei piisavalt võimekas, et see kraam ruttu üles leida – seega tunduvad vargad olevat sellised, kes siinse tolmu ruttu jalgelt pühivad ja kelle jaoks varastatud plasmateleril on mingi väärtus, et küüned taha ajada.

Rootsis väidetakse, et rootslased on hakanud rohkem tulistama ja plahvatusi korraldama, pahalaste sisserändetaustast hoidutakse piinlikult steriilselt rääkimast, kuigi on teada, et märatsevad 2015. aasta rändelainega saabunud Lähis-Ida klannid. Ka Eestis varjatakse seda, et kuritegevuse tõstavad taevasse Reformierakonna sõbrad Moldovast kuni Vladivostokini.

Uued Uudised