19.07.2023
Tühi rahakott
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunis antud hinnangul on Eestis majanduse hetkeseis halb. Majanduse suurimaks väljakutseks on sealjuures vähenenud nõudlus ja palgasurve. Hinnakasv ja inflatsioon on raugemas, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.
“Keeruline olukord majanduses mõjutab nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut investeerida kui jätab jälje ka kodumajapidamistele. Ka maksutõusud annavad oma panuse kindlustunde langusele, samas on ettevõtjad nõus, et riigi rahandus tuleb korda saada. Hea meel on näha, et Eesti tööturg on osutunud küllaltki vastupidavaks, mis tähendab, et töötus püsib stabiilsena ning see tagab ka perede toimetuleku,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp pressiteates.
Majanduskliimaindeks langes märtsiga võrreldes ligi 9 punkti ja on nüüd -19,4. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli juunis 78,7 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja madalam viimase kolme kuu näitudest.
Eesti majanduse suurimaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, sellele järgneb endiselt oskustööjõu puudus. Võrreldes aastataguse olukorraga tuuakse oluliselt rohkem probleemina esile ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Eesti ettevõtteid mõjutasid viimasel poolaastal enim materjalide ja tooraine hinna tõus, palgasurve, elektri hinna tõus, üldise turvatunde vähenemine ning laenuintresside tõus.
Jaekaubanduse kindlustunne võrreldes eelmise kvartali lõpuga ei muutunud ja jääb vahepealsele tõusule vaatamata miinuspoolele. Kuigi jaekaubandust on juba pikalt mõjutanud kasvavad hinnad, siis juunis on hinnasurve kaupluste hinnangul vähenemas. Kuigi müük on viimastel kuudel paranenud, hoiavad kindlustunnet madalal kahanevad ootused järgneva kolme kuu müügile ja negatiivsed hinnangud ärikonjunktuurile.
Tarbijate kindlustunne püsib madalal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29, märtsis oli näitaja -28 ning pikaajaline keskmine -8. Tarbijate kindlustunnet mõjutavad jätkuvalt kõrge inflatsioonitase, suurenenud laenuintressid, eesootavad maksutõusud ning Venemaa sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja selle mõjud. Perede rahanduslik olukord ei ole võrreldes aastatagusega paranenud.
Juunis avaldas Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) ka riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli, mille hindamise partneriks Eestis on Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti saavutas IMD edetabelis 64 riigi võrdluses 2023. aastal 26. koha. Kui 2022. aastal parandas Eesti aastaga oma positsiooni nelja koha võrra, siis 2023. aastal langes positsioon nelja koha võrra. Edetabeli järgi on 2023. aastal kõige konkurentsivõimelisemad riigid Taani, Iirimaa ja Šveits. Suurim tõusja viimasel aastal oli Indoneesia ja suurim kukkuja Läti.
Konkurentsivõime hinnang koosneb neljast faktorist: majanduse seisund, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuuri efektiivsus. Suurim kukkumine oli Eesti jaoks majanduse seisundi arvestuses, kus langesime 33. kohalt 54. kohale. Euroopa Liidu riikide arvestuses oli Eesti tänavu 11. kohal, aasta varem 10. kohal.
Allikas: BNS