Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Seltsimehed” Kallased, miks te taastate Eestis nõukogude ühiskonda?

-
25.07.2023
NLKP nomenklatuurist sujuvalt üle Reformierakonna nomenklatuuri.
© Scanpix

Meedias ilmus uudis sellest, et Reformierakonna juhitav Eesti riik juurutab nõukogude ajast tuttavat toidutalongide süsteemi – tõsi küll, tollal oli see tingitud kaupade puudusest, rahvas oli rublavaene, kuid täna on selle taga otseselt poliitoravate valitsemisest tingitud inimeste vaesus, mida kasvav maksukoormus veelgi süvendab.

Reformierakonna valitsedes liigub riik kiiresti tagasi Nõukogude Liitu – eks ennast igati kehtestav, represseeriv ja liikmesriike kiusav Euroopa Liit ole ka ise sisuliselt uus-NSVL.

Mõned näited uusnõukogulikust Eestist.

Kiire venestumine. Rahvusliiduvabariikide venestamine oli NLKP üks peamisi eesmärke ja selle vastu võitlemine oli ka Laulva revolutsiooni üks peamisi eesmärke. Kui Reformierakond taas võimule tuli ja välismaalaste seaduse lahjendas, teatas minister Andres Sutt otse, et eesmärgiks on odavtööjõu sissevedu endisest NLiidust.

Tagajärg on praegu selgesti nähtav: Eesti ja eriti pealinn Tallinn on venelaste, ukrainlaste, moldovalaste, usbekkide ja teiste venekeelsete sisserändajate tõttu täielikult venestumas, eesti keele õppimisel pole nende jaoks enam sisuliselt vajadust, poliitiline võim libiseb üha enam vene poliitikute kätte ning eestluse positsioonid nõrgenevad kohutava kiirusega.

Vaenukõneseadus. Nõukogude Liidus puudus igasugune sõnavabadus, valitses “üks ja ainus” tõde (mis nüüdses Eestis kannab nime “liberaalne demokraatia”). Eestlased olid Gorbatšovi “glasnosti” ehk avalikustamise alguses meeletult õnnelikud, kui Eino Baskini poliitilised naljad eetris kõlama hakkasid ja polnud hirmu, et vanameister Enn Tarto ja Mart Nikluse kombel minema viiakse. Hiljuti avaldatud vaenukõneseaduse põhimõtetest aga selgub, et uue sõnavabaduse piiramisega lähevad ka naljad tsensuuri alla (Põhiseadus: “Tsensuuri ei ole”) ning miilitsaks muudetav politsei saab õiguse otsustada, kas kuuldud huumor ikka on poliitkorrektne.

Automaks. Nõukogude ajal oli auto omamine “seltsimeeste” privileeg, selle said “õiged” autoostuloaga, põhiosa rahvast aga sõitis ühistranspordiga. Kliimavõitluse ja kõrge maksukoormaga, millesse kuulub ka automaks, pannakse ka Eesti kodanikud peagi autodest kui eraomandist loobuma.

Kampaaniad. Kliimavõitlus sarnaneb sajaprotsendiliselt Gorbatšovi alkoholismi-vastase võitlusega – täielikult kohustuslik, mingeid mõjuhinnanguid ei tehta, vaid lammutatakse senine maha, kampaania tulemused peavad viisaastakute või kümnendite kaupa ette näidata olema, kõik on ühtäkki kliimavõitlejad, nagu “kuiva seaduse” ajal muututi üleöö karskeks, eesmärgis kahelda ei tohi jne.

Laulu- ja tantsupeod. Nõukogude ajal hakati rahvuslikku suurüritust internatsionaalseks muutma, sinna toodi “vennasrahvaste” laulud ja tantsud – ja nüüdki kõlasid pärast viimast noortepidu jutud sellest, kuidas laulupidu on iganenud, kuidas sinna tuleks tuua igasuguseid muid tegemisi, kaasata kõiki Eestis elavaid rahvaid jne.

Sallivus. Nõukogude ajal õppisid Tallinna merekoolis paljud “sotsialistliku” Aafrika esindajad Kongo Rahvavabariigist, Angoolast, Mosambiigist, Etioopiast, ja neid hoiti samuti nagu s…a pilpa peal, samas kui “insenerid” ise olid üsna ülbed. “Rahvaste sõprus” oli kohustuslik.

Paljud nõukogulikud asjad kannavad nüüd lihtsalt teist nime, olemus aga on sama. Ning seda kõike juhib ekskomparteilaste Andrus Ansipi ja Siim Kallase Reformierakond, kes saab aru, et Venemaa poolt on “suurt liitu” raske tagasi loota, sestap lauldakse halleluujat teisele sama sovjetlikuks muutuvale liidule pealinnaga Brüsselis. Ilma impeeriumita ei suuda see seltskond olla, nagu ei osata ega taheta ise omal maal peremees olla.

Uued Uudised

Veel üks Kallas, kes kutsus välja venestaja Elsa Gretškina vaimu.