Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

ALAR LANEMAN: NATO brigaadi tulek vaid ohu korral sisaldab riske

-
27.07.2023
Alar Laneman (keskel)

Ei saa nõustuda väitega, et NATO brigaadi tulek siia ohu korral on sama hea kui valmisolekus brigaadi paiknemine Eestis.

Sõltumata meie hinnangust NATO tippkohtumise tulemusele on tähtsaim kohtumise otsuste elluviimine. Edasiminek Rootsi liikmesuse ja meie kaitseplaanidega on hea. Halb on tulemus kaitsekulude kasvu küsimuses. Alliansi sõjaliste võimekuste kiiret kasvu seega ei tule. Ära jäi sõjatööstuse toodangu kasv. Poolik on tulemus Ukraina NATO liikmesuse küsimusesosas.

Üldtulemust on võimalik parandada, andes tõhusa sisu kaitseplaanide elluviimisele, Läänemere regiooni kaitse tugevdamisele ja jätkates Ukraina toetamist.

Mis puudutab meid, siis ei saa nõustuda väitega, et NATO brigaadi tulek siia ohu korral on sama hea kui valmisolekus brigaadi paiknemine Eestis. See väide eeldab sajaprotsendilist kindlust, et meie eelhoiatusvõime on piisav, et tagada liitlaste õigeaegne ümberpaiknemine. See tähendab, et me teame vastase plaane ette pikema aja peale, kui kulub liitlastel transpordiks siia. Wagneri mässukatse sellist kindlust meie eelhoiatuse võime suhtes ei andnud. Idanaabri võime ootamatusteks strateegilisteks üllatusteks pole kadunud.

Kuigi liitlaste siiatulekut ja vägede integreerimist harjutatakse tublisti, võib siiatulek toimuda muutunud olukorras. Regioonis võib juba toimuda reaalne sõjategevus, samuti võib mõni uus globaalse tähtsusega pingekolle, näiteks Taiwanil, nõuda liitlasriikide kõrgendatud tähelepanu.

Sel juhul on vägede strateegiline manööver Baltikumi suunal võrreldes rahuaegsete harjutustega raskendatud ja aeglasem. Ainult Baltikumis juba kohal viibivate vägede puhul neid küsimusi ei teki. Kokkuhoid vägede vastuvõtu osas pole väärt tekkivaid riske. Meie lõunanaabrid Läti ja Leedu mõistavad seda.

Postimehes (21.7) ilmunud artikkel koostööraskustest brittidega andis tõsise pildi sellest, et vägede siirmine ja integreerimine on keeruline isegi rahuajal: «Pitsitab argipäeva karm reaalsus.» Sõja ajal keerukus kasvab, mitte ei kahane. Integreerimine ei ole pelgalt tehniline asjaolu, mida muretult klaarida. Puudused koostöös tähendavad puudusi kaitseplaanide elluviimisel.

Meie riigi sõjaline kaitse rajaneb kahel sambal: iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Igasugune takistus liitlaste integreerimisel on teise samba nõrgestamine ja seega tõsine strateegiline probleem.

 

Alar Laneman, Riigikogu liige (EKRE), brigaadikindral reservis