Jaan Ginter: lipuheiskamise aktsioonis ei paista mingisugust soovi toetada Eesti riigi vastast tegevust

Ehkki politsei algatas palju vastukaja tekitanud kirjanik Juhan Smuuli bareljeefi kõrvale ENSV lipu heiskamise uurimiseks menetluse, on Tartu ülikooli kriminoloogia staažikas professor Jaan Ginter kindel, et see lõpetatakse peagi – nagu märkis ka politsei, loeb sellistes juhtumites paljuski kontekst, vahendas Postimees.

Õigusteadlase sõnul ei paista protestiaktsioonis mingisugust soovi toetada Eesti riigi vastast tegevust, samuti ei saa tema arvates selles näha ka terrorismi toetamist. Ginter on veendunud, et menetlus lõpetatakse süüdlasteta. “Tegelikult on see politseiressursi asjata raiskamine,” leiab ta.

Laupäeva varahommikul heiskasid kaks meest – üks neist ajaloolane ja riigikogulane Jaak Valge (EKRE) – Tallinna vanalinnas asuva kirjanike maja seinale Eesti NSV lipu. Ajaloost on teada, et Smuul osales küüditamisel. “No kui keegi arvab, et Eesti NSV lipp sai üles seatud selleks, et õigustada või toetada agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastast kuritegu või sõjakuritegu, siis peaks ta küll püsti imelik olema. Küll aga võib nende kuritegude õigustamisega olla seotud Smuuli bareljeef – just see, mille vastu aktsiooniga protesti avaldasime,” selgitas Valge varem.

Lipp oli bareljeefiga ilusti üksteise kõrval ja seos oli väga selge – toetamise motiivi ei ole seal kuskil näha,” viitas Ginter paragrahvile. Kui aga niisama Georgi linti kanda, ei õnnestu selle kandmist naljalt selgitada.

“Asi on nüüd selles, et see praegune protest tõusis üles just nimelt seepärast, et Smuuli kaasusi on enne olnud,” ütles Ginter. Varem pole ta midagi seesugust täheldanud: “Mingi asja juurde täiendavat sümbolit pandud, et näidata, et eelmine sümbol on sama (mõttega), mis uus… Ma ei tea, et sellist oleks olnud.”

Politsei algatas lipuheiskamise suhtes menetluse karistusseadustiku paragrahvi 151 prim järgi, mis käsitleb rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist. Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanekuga seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil võidakse eraisikut karistada kuni 1200-eurose trahviga või arestiga.

Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater kommenteeris, et seaduses ei ole esitatud konkreetset keelatud sümbolite loetelu.

BNS