Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Pealinna hõivav “rašism” imbub üha enam ka sise-Eestisse

-
27.07.2023
© UU

Konservatiivsed väljaanded kirjutavad paljud venestamisest, mis on erilise hoo sisse saanud Reformierakonna ja Kaja Kallase valitsemise ajal – välismaalaste seaduse lahjendamisega tehti lihtsalt tee valla kõigile endisest Nõukogude Liidust (ja ka Läänest) tulijatele, saamaks ettevõtjatele odavtööjõudu.

Nüüd on lisaks niigi venestunud Ida-Virumaale migrantidest üle ujutatud ka pealinn Tallinn ning seda ümbritsev Harjumaa. Ka mujal Eestis kuuleb vene keelt üha rohkem. Mõne aja eest kirjeldas Pärnu Postimees suvepealinna rahvuslikku koostist ja see on tõeline Rahvaste Paabel.

Venestumine ei torka silma ega riiva kõrvu ainult tänavapildis – Tallinnas on migrante täis ka asumid ja piirkonnad, mida siiani peeti eestlaste asualaks. Näiteks Kesklinna jäävas Luitekülas elavad vanades eramajades hindud, neegrid, venelased. Kui aga sõita Lõuna-Eestisse, siis on ka bussid ja rongid juba võõrkeelset juttu täis.

Osa piirkondi on veel suuresti eestikeelsed. “Käisin täna Viimsis. Võrreldes Tallinnaga meeldivalt eestikeelne keskkond, kuigi kuulsin ka vene keelt (vähemalt pole väljuhäälseid vene pensionäre). Ka Haabneeme rannas on ainult eesti keel, erinevalt lähedal asuvast Piritast, kus käib juba peamiselt Lasnamäe rahvas. Tundub, et Reformierakond pole Viimsisse endisest NLiidust venekeelseid vedanud, ilmselt seetõttu, et Viimsis elab osa nende poliitladvikust. Aga tõesti on kahju sellest, kuidas Eestis kaovad eestikeelsed linnaosad ja asulad, täitudes venekeelse (ja ka Läänest pärit) kontingendiga, eestlased aga valivad endiselt neid erakondi, kes massimigratsiooni valla päästsid. Meie mentaliteet ja vaated elule erinevad siiski oluliselt slaavlaste, veel rohkem araablaste ja aafriklaste omast – miks me siis ei hoia omakeelset keskkonda?” kirjutab üks Uute Uudiste toimetajatest.

“Siin polegi midagi erilist, kui võrrelda protsessidega läänes. Ka seal elavad põlisrahvusest rikkurid eraldi ja veavad riiki migrante, kellega kõrvuti peavad elama need, kes jõukate hulka ei pääse elama. Meenub DeSantise poolt laadungi migrantide saatmine nende jõukate otsustajate hoovi. Oh oli siis kisa lahti kohe,” kirjutatakse seepeale kommentaarides.

Prantsuse ajakirjandus kirjutas hiljuti ka ühest sealsest ministrist, kelle autojuht pidi otsima teist teed, et pääseda mööda aafriklaste vägivaldsest meeleavaldusest. Ministeeriumi jõudnud kõrge ametnik päris seal aru, mis tegelased need teel ees olid ja sai jahmatusega teada, et need on migrandid – ainult rikkast elamurajoonist valitsusasutuste sõitev minister polnud kursis sellega, kui täis on Pariis migrante.

Ka nn migranditervitajad, kes käivad neil vastas loosungitega “Welcome, refugees!” ja “Wir haben Platz!”, lähevad pärast tormilisi tervitusüritusi tagasi kodanlaste elamurajooni, kus neid samu migrante nad ei kohta – nad nõuavad riigilt pagulaste vastuvõtmist, kuid ega nad neid oma katuse alla too, võõraid peab toitma ja katma riik maksumaksja rahaga.

Eestist on kahju – Tallinn on juba “rašistide” linn, nagu ütleb kolumnist Ivan Makarov, kuid see seenhaigus imbub üha sügavamale Eestisse, algul Harjumaale, siis ka mujale maakonnakeskustesse ja väikelinnadesse. Varsti pole enam rahulikke uinuvaid väikeasulaid õhtuste koerajalutamistega, vaid ka seal kõmiseb vene keel või seisavad tänavanurkadel aafriklaste kambad – just sellist pilti nägid hiljuti Strasbourgi külastanud rahvuskonservatiivid hilisõhtustel Saksamaa väikelinnade tänavatel.

Rootsi on nüüdseks saanud konservatiivse valitsuse, kuid kuna ta on endiselt raskes globalistlik-multikultuurses mürgituses, siis väidetavalt summutatakse nii meedias kui sotsiaalmeedias kõik vanemate inimeste meenutused turvalistest minevikuaegadest, mil Lähis-Ida sisserändajad veel ei tulistanud ega korraldanud plahvatusi.

Eestis on paraku nii, et mida rohkem lisandub venekeelseid, seda rohkem eiratakse ka eesti keele kui riigikeele staatust ning seda valjemalt kõlavad “rašistlikud” ütlemised avalikkuses. Massimigratsiooni tulem aga on üha enam nähtav ka väljaspool Tallinna ja Tartut.

Nii olemegi jõudnud aega, mil eesti keelt kuuldes tuleb mingi sisemine heldimustunne peale. Aga paljud valivad ikka Reformierakonda, sotse, kahesajatajaid…

Uued Uudised