Veiko Vihuri: näen enda ümber vaid riigi poliitikast masendunud inimesi, aga ometigi võimurite “summaarne reiting” kasvab

Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias, et kuigi eesti rahvaga käitutakse väga halvasti, tundub too ka masendatuna hoopis teist põske ette pööravat.

“Viimastel aastatel on riigivõim teinud asju, mis peaks igasuguse valitsuse hoobilt ebapopulaarseks ja koguni vihatavaks muutma. Koroona ajal piirati väga suurel osal inimestest elementaarseid isikuvabadusi ning survestati neid laskma enda organismi süstida kahtlase toimega aineid. Sellega kaasnes lõhestav propagandakampaania ning tõrksate dehumaniseerimine.

Ometi sai peaminister, kelle eestvedamisel ja vastutusel kõik see sündis, uue võimaluse jätkata. Kas tõesti peavad inimesed õigeks, et valitsus võib väljamõeldud ettekäändel kehtestada apartheidirežiimi ja võtta 40 protsendil ühiskonnast elementaarsed õigused ja vabadused?

Pärast valimisi tuli seesama peaminister välja maksutõusude plaaniga, mis mõjub tavainimesele ruineerivalt. Tõuseb käibemaks ja maamaks, tuleb automaks. Need löövad väga valusalt väiksema sissetulekuga inimesi. Ilma ühiskonna nõusolekuta ning suure hulga inimeste väärtustel tallates suruti läbi homoabielu.

Aga värskest Emori uuringust loeme: valitsuskoalitsiooni summaarne reiting on juulis kolme protsendipunkti võrra kõrgem kui opositsioonil.

Midagi on väga katki selle rahva juures. Mina näen enda ümber ainult masendunud inimesi, kes on alandatud ja kurvad, et võim nendega niimoodi käitub. Nad ei võta sõna, nad on vait, kuid nad on kaotanud usalduse riigi vastu, mis käitub nende rõhujana.

Aga kusagil on ka uhked ja rõõmsad, kes toetavad Kaja Kallase kuritegelikku režiimi. Neid ei saa olla vähe. Jääb arusaamatuks, kust selline Eesti-vastane mass on välja voolanud, mis teeb kõik selleks, et hävitada see riik ja lõhkuda ära ühiskond.

Kokku lappida ei ole siin enam midagi, kultuuriline kodusõda kestab edasi ja lõpeb suurima tõenäosusega Eesti riigi jäänuste täieliku hävinguga ühel või teise moel. Meid kõiki ootavad ees sünged, rõõmutud aastad, mille näeme põrmu varisemas kõike seda, mis on seni olnud meile kallis ja püha.”