Konkurentsiamet: mullu oli elektri- ja gaasiturul hinnašokkide aasta

Konkurentsiamet avaldas 2022. aasta elektri- ja gaasituru kokkuvõtte, ameti hinnangul oli mullu elektri- ja gaasiturul hinnašokkide aasta.

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haabi sõnul on energiasektoris toimunud muutused olnud väga suure tähelepanu all, sest hinnatõus puudutas otseselt kõiki inimesi. ”

Energiahindade tõus, mis sai alguse 2021. aastal, jätkus ka 2022. aastal. Eesti elektrisüsteemis toodeti 2022. aastal elektrienergiat 19,3 protsenti rohkem kui eelneval aastal – 7533 gigavatt-tundi (GWh), import oli 7069 gigavatt-tundi ja eksport 6138 gigavatt-tundi.

Eesti riigisisene elektrienergia tarbimine oli 8464 gigavatt-tund. Elektrisüsteemi hulgiturul jätkus 2022. aastal suundumus, kus import ületas eksporti ehk Eesti tarbis rohkem kui ise tootis. 2022. aasta keskmiseks elektrienergia hinnaks kujunes Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas 192,82 eurot megavatt-tunnist, mis oli 2021. aasta hinnast 122,3 protsendi võrra kõrgem. 17. augustil 2022. aastal oli Eesti elektrituru maksimaalse elektri hind 4000 eurot megavatt-tunnist.

Elektrituru regulatsioonis toimus 2022. aastal suur muutus, alates 1. oktoobrist hakkas kehtima universaalteenuse regulatsioon, mille järgi said elektrimüüjad pakkuda kodutarbijatele elektrit universaalteenusena ehk reguleeritud hinnaga teenust. Universaalteenuse tootmishind arvutatakse kolme majanduslikult kõige kulutõhusama tootmisseadme alusel. 29. septembril kehtestas konkurentsiamet ajutise universaalteenuse tootmishinna 154,08 eurot megavatt-tunnist.

Maagaasituru kõige olulisemad muutused olid nii gaasi varustuskindluse tagamine kui ka suur hinnatõus, mis algas juba 2021. aastal. Venemaa katkestas osaliselt gaasitarned Euroopa Liidu liikmetele, mis omakorda mõjutas Euroopa gaasihinna indeksi TTF-i (title transfer facility) kui ka tarbimist. Euroopa Liit võttis vastus soovituse gaasinõudluse vähendamiseks 15 protsenti.

Eesti otsustas, et loobutakse 2022. aastal lõpuks Venemaa gaasi impordist. Balti-Soome regioon toetus veeldatud maagaasi (LNG) võimekusele Klaipeda LNG-terminalist. Ent kuna selle LNG-terminali maht ei olnud piisav, et katta ära 2022. aasta teises pooles kogu regiooni gaasivarustus, siis arendati 2022. aastal LNG vastuvõtmise võimekus Paldiskisse ja toodi täiendav LNG-terminal Soome Inkosse.

Gaasibörsi GET Baltic andmetel oli 2022. aastal keskmine hind 130,24 eurot megavatt-tunnist. Võrreldes 2021. aasta keskmise hinnaga on tõus olnud 106,36 protsenti. 2022. aasta augustiks oli TTF-i börsil maagaasi hind kerkinud rekordilise 339,20 euroni megavatt-tunni eest.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades. Konkurentsiameti 2022. aasta elektri- ja gaasituru kokkuvõte analüüsib eelmisel aastal energiasektoris toimunud hinnatõusude põhjuseid ning mõjutajaid.

Allikas: BNS