05.08.2023
“Soode taastamine”.
Nõukogude Liidu lagunemise üheks põhjuseks peetakse seda, et riigi suured sõnad läksid oluliselt lahku reaalsest tegelikkusest ja seda märganud rahvas vastandus režiimile. Midagi sarnast toimub ka Reformierakonna valitsetavas Eestis.
Hiljuti tähistati ülemaailmset rabade päeva ja Euroopa Parlamendis võeti vastu looduse taastamise määrus, mille puhul ütles vastne kliimaminister Kristen Michal, et „Eesti on rikutud soode veerežiimi taastamisel hästi hakkama saanud, meie inimestel on kogemused ja head teadmised, /…/ Kliima vaatest on looduslik sookooslus pikalt süsinikku siduv, kuivendatud soo aga mitte, seepärast jätkame märgalade taastamist, et tulevik saaks hoitud.“
Kliimaministeeriumi lehel kirjutatakse: „Kuivendatud sood on kaotanud oma algse rolli ökosüsteemis: need ei puhasta ega säilita enam vett ega toeta elurikkust ning on kaotanud oma kõige iseloomulikuma võime – moodustada turvast. Kui looduslik sookooslus on kõige enam pikaajaliselt süsinikku siduv maismaaökosüsteem, siis kuivendatud soo enam süsinikku ei seo, vaid on muutunud hoopis süsiniku õhku paiskajaks. Kliima hoidmiseks ja haruldaste liikide elupaikade laiendamiseks taastab Eesti oma märgalade looduslikkust.“
Need on ilusad sovjetliku kõlaga jutud, reaalsus on teine. Viibisin just kodukandis Võrtsjärve ääres ja seal toimub vastupidine. Sel suvel on üks metsaomanik just omi maid kuivendanud, rajades kraavide võrgustiku.
Ma ei tea, kas need konkreetsed alad käivad mõiste „soo“ alla, aga märgala on see kohe kindlasti, kidurate rabamändide ja sookaskedega, vesisel aastaajal ainult kummikutega läbitav, pilliroo ja hundinuiadega. Ja nüüd on see ala kraavitatud, vesi voolab ära peakraavi. Ja seda nähes meenus just Kristen Michali jutt, mis on tema suhu pandud Brüsseli poolt.
Igal juhul majandab see maaomanik oma metsamaad, juhib liigvett ära ja sellest johtuvalt kuivendab. Ta teeb seda, mis vaja teha, et mets kosuks ega närbuks liigniiskuse käes ja kopratammide tõttu. Vaevalt ta Michali ja Euroopa Parlamendi kavatsustest midagi teab, ja kui teab, siis ei lähe sellega kaasa.
See on näide sellest, kuidas valitsus viib täide Brüsseli käske, aga maaomanikud teevad risti vastupidist ning kohustuslik soode taastamine jääb ilmselt ainult RMK maadesse. Kahtlane, kas sealgi suurt midagi välja tuleb, sest üha laienevaid lagedaid raiesmikke soodeks pole vist eriti produktiivne. Eriti kui naabruses kuivendab eraomanik omi maid. Riik ja omanik käivad eri teid pidi.
Ilmselt ongi Eestis selline olukord, kus Michal kuivendab oma kliimaministeeriumis Brüsseli soid, et abstraktset CO2-te tõrjuda, aga päris soodes töötab kuivendustehnika.
Metsateede rajamist ja kraavitamist nägin hiljuti ka Kaitseliidu õppusel Soodla mail.
Jüri Kukk, toimetaja