Leo Kunnas: Ukraina poliitilise juhtkonna ja presidendi ootused ületavad selgelt Ukraina kaitseväe võimalusi

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige, kirjanik ja sõjandusekspert Leo Kunnas rääkis Postimehe „Sõjastuudios“, et Ukraina viimase aja tegevuse kohta võib öelda, et nende võime süvaoperatsioone läbi viia on märgatavalt paranenud ehk Ukraina droonid tabavad järjest rohkem sihtmärke üsna kaugel, ka Moskvas.

Kunnas: „Droonirünnakute puhul ei suuda kumbki pool kõiki droone alla tulistada, sest mõlemad pooled kasutavad neid parvedes ehk mitu drooni korraga sihtmärgi vastu. Nii et parimagi tahtmise juures ei suudeta neid kõiki alla tulistada. Droonid saavad lennata madalalt, kasutada ära maastikureljeefi, mistõttu on neid raske tabada. Venemaa territoorium on suur ning nende õhukaitse paremik on ju koondatud Ukrainas võitlevate üksuste toetuseks. On selge, et kõike, kaasa arvatud ka kõike pealinnas ja pealinna lähedal, ei ole Vene poolel võimalik lihtsalt õhutõrjevahenditega katta. Nii palju neid ka ei ole. Samas ei ründa Ukraina tsiviilelanikkonda, sõjad on tõestanud, et tsiviilelanikkonna hävitamine ei too mingit kasu.

Ma kardan, need poliitilised ootused, mis president Zelenskõil ja Ukraina juhtkonnal praegu kaitseväe suhtes on, ületavad paljuski tegelikke võimalusi. Kui me vaatame seda pealetungi, mis on käinud juuni algusest, siis näeme küll mõningaid taktikalisi sissemurdeid Vene esimesse kaitseliini, aga mitmekuulise pingutuse tulemusena on suudetud vabastada vaid mõnisada ruutkilomeetrit. Rindejoon on eelmise aasta novembrist alates nii idarindel kui lõunarindel suuremate muutusteta paigal. Tuleb tunnistada, et Ukraina poliitilise juhtkonna ja presidendi ootused ületavad selgelt Ukraina kaitseväe võimalusi. Ma ei näe siin põhiprobleemina relvastuse või varustuse puudumist, vaid põhiprobleem on väljaõppes. Küsimus on relvaliikide koostöös nendes rasketes pealetungides, sest maastik on lage. Ükskõik, kas mehhaniseeritult või jalgsi, mõlemal viisil on väga raske peale tungida, sest Vene poolel on kaitserajatiste rajamiseks olnud aega terve eelmine talv, kevad ja suvi. Lõunarindel paiknevad need kolmes ešelonis sügavuti. Venelased kasutavad kombineeritult tankitõrjemiine, jalaväemiine, samuti erinevaid teetõkkeid ja barjääre. Need moodustavad kokku tõkkesõlmi ja selleks, et neist läbi murda, on vaja vahendeid, millega minna miiniväljadest läbi. Tuleb õhata koridorid, muidu neid miine demineeritud ei saa. Siin on vaja mehhaniseeritud jalaväe koostööd soomusüksuste, suurtükiväe, pioneeride, õhutõrje ja logistikaga. Ukrainlastel puudub praegu väljaõpe, kuidas seda koostööd teha. Nii et neid on vaja täiendavalt välja õpetada just relvaliikide koostöö osas. Kui mina oleksin operatiivosakonna ülem Ukraina sõjaväes, siis ma oleksin öelnud juba juuni lõpus, kui oli näha, et strateegilise tasandi läbimurret ei tule, et stopp, me ei tohiks kurnata oma vägesid, vaid peame midagi ette võtma. Ja see ettevõtmine ongi parem väljaõpe. Ma kardan, et kui ukrainlased jätkavad pealetunge samal viisil, tekib oht, et hoopis nemad võivad oma väed välja kurnata. Nii nagu juhtus Vene vägedega Bahmuti piirkonnas.

Ukraina pool ilmselt jätkab pealetunge, kuna poliitiline tellimus on olemas. Ukraina on ju ka demokraatlik riik, mida poliitikud juhivad ja kui president Zelenskõi annab käsu, et tuleb jätkata, siis kaitsevägi loomulikult jätkab ja püüab saavutada nendes tingimustes parimat. Samas on nendes tingimustes väga raske parimat saavutada. Eelmise aasta sügise pealetungidega võrreldavaid tulemusi, mis tõid kaasa nädala jooksul suurema osa Harkivi oblasti vabastamise ja kahe kuu jooksul Dnepri jõe läänekalda vabastamise, on praegu väga raske saavutada.

Oletan, et ukrainlaste pealetung oli plaanitud üle Dnepri jõe lõigus, kus venelaste kindlustused on nõrgemad. Ma oletan, et ukrainlaste esialgne plaan oli ületada Dnepri jõgi, saavutada sissemurre ja liikuda võimalikult kiiresti Perekopini, et Krimm ära lõigata, aga venelased nurjasid selle Kahhovka tammi õhkimisega. Praegu on ilmselt suur osa sellest veehoidlast tühjaks voolanud, aga ega mingeid tingimusi seal pealetungiks ei ole, sest pinnas ei ole soomustehnikale läbitav. Ukrainlased on ka praegu teinud üle Dnepri üksikuid väikesemastaabilisi erioperatsioone, aga see, et saaks sealt mitu brigaadisuurust üksust üle, ei ole praegu tõenäoline.“

Allikas: Postimees