12.08.2023
(:) kivisildnik
Pedofiilia on Friedebert Tuglase pingutuste varal vaikselt meie kultuuriellu imbunud, Väikese Illimari kosjaviinad ja tädi Sofi ees ning fotograaf Mihkelsoni elulised pildid taga. Kõike seda on saatnud üldrahvalik tunnustus, mõistmine, vaimustus ja entusiastlikud hõiked – muidu tapavad lapsed ennast ära jne.
Stanley Kubriku “Lolita” teemalist ja võikalt pedofiilset film kuuekümnendatel Nõukogude Eesti kinodesse ei lastud. Kiimalise 12-aastase tibi võrgutustööd kujutav linateos ja raamat jõudsid Eesti erotomaanideni alles sinimustvalge lipu alla. Vladimir Nabokovi “Lolita” esimene trükk ilmus 1990. aastal Hans Luige tõlkes ja “Eesti Raamatu” kirjastusel (laias ilmas Pariis 1955, New Yorgis 1958), tänaseks on sellele järgnenud pooltosinat maakeelset kordustrükki.
“Vabaduse hääl” (“Sound of Freedom” 2023), mida neljapäevast alates saab Apollo kinodes vaadata, on hoopis teine tubakas, ei mingit pedofiilia õigustamist ega ilustamist ega suupäraseks maitsestamist – otse vastupidi. Pedofiilidest kriminaalid, sadistlikud perverdid ja lasteröövlitest jälgandid saavad nii et suled sahisevad.
Seega on igati mõistetav, miks filmist on saanud võimas kassahitt ja samas kultuurisõja kõige ägedamate lahingute tanner nii ameerikas kui kogu maailmas. Elon Musk, Donald Trump ja muud minusugused tagurlased kiidavad ning näevad organiseeritud pedofiilias probleemi, progressiivne meedia aga materdab ja mõnitab kui ajuussidega idiootidele mõeldud vandenõuteooriat.
Mõned faktid filmist: tootmiskulud 14,5 miljonit, kasum hetkel 156 miljonit. Pole üldse paha, eriti arvestades seda, et feministlikuks väänatud “Indiana Jones” jäetakse lõbusasti seljataha. Film põhineb tõestisündinud lool, nii et see ei ole kohe kindlasti vandenõuteooria. Ei saa olla.
Igal aastal rõõvitakse meie konnakaitsjate planeedil kaks miljonit last, kes lähevad pervertide lõbustamiseks ja sageli kaovad jälge jätmata. Laibad on taga. Lapsorjade müük on juba mööda läinud mustast relvaärist ja ähvardab peagi varju jätta ka narkoäri üüratult suured kasuminumbrid.
Filmi tutvustusest: “Pärast seda, kui föderaalagent Tim Ballard (Jim Caviezel) päästab röövitud poisikese, saab mees teada, et poisi õde on endiselt vangistuses. Ballard otsustab minna ohtlikule missioonile, et tüdruk päästa.” On ülimalt tervitatav, et laste seksualiseerimist ja perverteerimist mahitavate filmide kõrvale on tekkinud tervemõistuslik ja moraalne alternatiiv.
Pedofiilide, eriti organiseeritud ja vägivaldse pervertide jõukude ning võrgustike tegemisi tuleb paljastada, tuleb tähelepanu juhtida ja tuleb ka kinni püüda ja karmilt karistada. Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks tõsielul põhinevat ja laste elude ja vabaduse kaitsmise vajadust rõhutavat filmi meeleheitlikult materdama. Saab näha, mis meie meedia teeb ja ütleb.
Ma ise ei ole filmi veel näinud, ootan huviga. Tegijate, “Jeesuse kannatustes” mänginud peaosalise ja ka agendi, kelle elust räägib film, intervjuud on nähtud. Kommunistide sõimuartiklid on loetud. Minu sümpaatia kaldub ilmselgelt pedofiilide paljastajate, mitte nende kaitsjate poole.
Ma ei oska filmi süsteemset ründamist muud moodi seletada, kui et kallalekippujad on kas ise pedofiilid või pedofiilia aktiivsed pooldajad. Ameerika on kõige suurem lastepornot tarbiv riik, ilmselt tarvitavad ka paljud ajakirjanikud, toimetajad ja meediamogulid. Küllap on neid ka meil ja oleks kena, kui nad sellest ka märku annaksid “Vabaduse häält” ropult sõimates.
Meedia ja meelelahutustööstus ameerikas, võiks öelda et kogu süsteem on pedofiilne ja laste seksualiseerimine metoodiline. Sellest räägivad laste nn soovahetusklliinikud, perverssuste õpetamine koolides, homopornograafia koolide raamatukogudes, transvestiitide nn lugemistunnid lastele, mis sageli ei erine striptiisietendusest ja kiimaurgaste postitantsust.
Seega on igati loogiline, et süsteem võitleb pedofiile paljastava filmi vastu. Tuleb ju kuidagi tuttav ette, eks meilgi sai Kaur Kender kenasti kohtus vintsutada, kui kirjutas sadistlikke pedofiile paljastava õudusloo. Aga võibolla põhines ka see õuduslugu tõsiasjadel nagu tema produtseeritud narkomaaniaraamat? Millest selline riiklik represseerimine?
Mõtlemisainet on. Seni kuni “Vabaduse häält” veel kinos vaadata ei saa, soovitan pilgu peale visata samal teemal valminud kunstilistele filmidele, mis vägagi meenutavad oma teemalt “Vabaduse häält”. Sel aastal tehtud põnevik “God is the Bullet” räägib sellest, kuidas karistamatute satanistide jõuk röövib järjekordse tüdruku ja politseinik läheb teda omal käel päästma.
Täieliku kunstilise elamuse tagab aga 2017. aasta teenimatult varjujäänud tippteos “You Were Never Really Here” Joaquin Phoenixiga peaosas, kus eksagent üritab samuti eraviisiliselt päästa ühe poliitiku tütart teise poliitiku lastebordellist. Mõlemad filmid on vägivaldsed, viimatimainitu aga rõlgele teemale vaatamata hõrgult esteetiline.
Vaatame ja mõtleme, miks kiusatakse taga kendereid ja teisi pedofiilia paljastajaid ning kelle huvides on laste seksuaalne väärstamine ja halastamatu kastreerimine. Kui palju peab meilgi olema perverte, kui perverssusi mahitatakse riiklikul tasemel. Ja nüüd mõtleme laste ja lastelaste tuleviku peale. Mõtleme veel.
Meenus üks meile veel mitte jõudnud uudis, mis räägib sellest, et üks “Vabaduse hääle” väikerahastajatest, kes toetas filmi 500 taalaga – filmile korjati raha nagu meie Hooandjas –, sai lampi süüdistuse inimkaubanduses.
Miks? Sest lahutatud naine ei andnud talle lubatud ajal last kätte ja ta võttis lapse ise kaasa või kuidagi nii. Nüüd uluvad pedofiilsed kommunistid, et film, mis räägib olematust vandenõuteoreetilisest pedofiiliast, on rämedate pedofiilide rahastatud. Megairw. Kui pedofiile pole, kuidas nad siis saavad iseennast paljastavat filmi rahastada ja miks nad peaks seda üldse tegema?
Lapsi tuleb elajate ja mõrtsukate eest kaitsta. Olukord on enam kui tõsine. Agent kellest film tehti, kirjeldab pedofiilide tegevust õige värvikalt: “Kanada autorile ja mõtlejale Jordan Petersonile juulis antud intervjuus rääkis Ballard sellest, kuidas ta korraldas hiljuti reidi ühele Lääne-Aafrika “beebitehasele”, kus lapsi müüakse elundite saamise nimel ning satanistlikuks rituaalseks kuritarvitamiseks. Majandusväljaanne Insider süüdistas seepeale Ballardit taaskord QAnoni “müütide” levitamises, lükkamata samas tema väiteid ümber.”
Kui sa arvad, et sinu lapsi ei peaks pilastama, kohitsema, koolis väärastama, deemonitele ohverdama ega pintslisse pistma, siis vali Sven Sildnik riigikokku. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 11.08.2023