01.09.2023
Valid Reformierakonna, saad majanduslanguse.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul maksab Eesti riik arvestades majanduslikke olusid ebaõiglaselt palju oma laenude eest.
Samas rõhutas ta, et kõige olulisem on Eesti ülesanne seletada maailmale, et on usaldusväärne riik ja suudab oma võlad tagasi maksta. Nimelt on viimase kuu jooksul tulnud mitu uudist Eesti riigireitingute halvenemise kohta. Reitinguagentuur Fitch alandas Eesti riigireitingut ning Standard ja Poor’s jättis reitingu samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks.
Uusküla sõnul on iga riigireiting olemuselt iseseisev ja erapooletu hinnang riigi võlakirjade usaldusväärsusele. “Mida suurem on võlakirja usaldusväärsus, seda kõrgem on reiting. Madal reiting peegeldab seevastu suuremat tõenäosust, et riigil tekib raskusi võla tagasimaksmisel. Riigireiting on osa teabest, mida võlakirjade ostjad kasutavad otsuse tegemiseks, kas ja millise intressimääraga ollakse nõus valitsuse võlakirju ostma. Madalam reiting toob seejuures suurema riski ja kõrgema intressimäära,” selgitas ökonomist.
Riigi intressimäär on võrdlusbaasiks ka eraettevõtete laenamise intressimäärale. Üldjuhul maksavad eraettevõtted kõrgemat intressimäära kui riik. Olukorras, kus riigi riskihinnang suureneb, kasvab ka erasektori välismaalt laenamise riskihinnang. “Seetõttu on riigiriski tõus ka põhjuseks, miks on Eesti ettevõtete ja pankade väljastatavate võlakirjade intressmäärad märkimisväärselt tõusnud. See on teinud Eesti perede ja ettevõtete laenamise kallimaks,” nentis Uusküla.
Ökonomist selgitas, et olemuselt on riigi võla tagasimaksmise hindamine sarnane eraisikute laenuvõtmisel nende laenuvõime hindamisega. Arvesse võetakse olemasoleva võla suurust, võimet praegu ja tulevikus teenida tulu, laenukäitumise ajalugu ning juba olemasolevate laenude intressimäärasid.
Eesti riigi kümneaastase võlakirja intressimäär on Euroopa Keskpanga hinnangul praegu 4,09 protsenti, Saksamaa võlakirja intressimäär seevastu 2,46 protsenti. See tähendab, et Eesti riik maksab oma võla eest 1,63 protsendipunkti kõrgemat intressimäära. Läti kümneaastase võlakirja intressimäär on 3,81, Hispaanial 3,49 ja Soomel 3,07 protsenti. Kõigil nendel riikidel on võlakoormus suurem kui Eestil. “Peamiseks erinevuseks on riigi usaldusväärsus, sest majanduskasvu erinevused nende riikide vahel pole märkimisväärselt suured,” märkis Uusküla.
“Kõrge riigirisk tähendab, et võlausaldaja ei ole kindel, et ta oma laenuraha tagasi saab. Selle kompenseerimiseks tahab riigi võlakirja ostja kõrgemat intressimäära. Eraisikutel on tegemist sama fenomeniga: mida kõrgemaks hinnatakse riski, seda kulukam on laenu võtmine. Kõrgem intressimäär teeb omakorda võla ohtlikumaks, sest laenumaksed on suuremad,” täiendas Uusküla.
Ökonomisti sõnul on riigireitingu parandamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks olemasoleva võlakoormuse juures vähendab riigiriski eelkõige majanduskasvu suurendamine ja usaldusväärsuse parandamine. “Võla taseme vähendamine ei pruugi parandada riigiriski juhul, kui maksevõime hinnang samal ajal ei parane. Nii on näiteks Läti võlakoormus suurem kui Eestil, kuid nende makstavate laenude pikaajalised intressimäärad on Eesti omadest madalamad, sest teatud põhjustel on nõudlus Läti võlakirjade järele suurem ning neid võidakse pidada usaldusväärsemaks,” kirjeldas Uusküla.
Kuna Eesti riigivõla tase on väga madal, siis võrreldes näiteks Hispaania võlakirjadega eristab meie riigiriski ökonomisti sõnul praegu kõige selgemalt Venemaa agressioon Ukrainas. “Kui erinevused euroala keskmiste intressimääradega peaksid väga suureks minema ning juhul kui rahapoliitika ülekanne on takistatud ehk riigi võlakirja intressimäär ei ole seotud enam niivõrd majandusliku väljavaatega, siis on Euroopa Keskpank on lubanud teha ka võlakirjade tugioste,” lisas Uusküla. (BNS)