01.09.2023
Jürgen Ligi on kangelane. Mõtlen seda tõsiselt. Vanainimene üritab päästa endast noorema naise kui mitte au, siis töökohta. Ja selleks asetab ennast üldsuse võimsa rusikahoobi alla.
Nüüd siis ERR-is, kus ilmus lugu „Ligi: veremaik suus pressida pole mõtet, ühiskond peab maha rahunema“.
Nendest sõnadest kumab läbi riigimehelik tarkus. Et alles panime pidu, sõimasime teisi ühiskonnaliikmeid oravakeeles klounideks, Hitleriteks, šaakaliteks. Isiklikult Jürgen Ligi sõimas eestlasi ka ühiskonnaheidikuteks.
Ja nüüd seesama Ligi kutsub üles: teie, ehk ühiskond, seega klounid-hitlerid-šaakalid-ühiskonnaheidikud, peate nüüd maha rahunema. Just teie seal, jah.
Milline õigeaegne avaldus!
Aga süüdi on seekord mitte EKRE, kellele oli pühendatud eelmine Ligi heietus Postimehes. Täna on süüdi meedia. Ajakirjandus. Eriti aga selle pealkirjad.
„Faktilist informatsiooni blokitakse ja pannakse lollakaid pealkirju. Ka minu eilsele Facebooki postituse pandi täiesti nüri pealkiri. Eks me seda ajakirjanduse teemat ka natuke puudutasime. Üldiselt me ei ole vaba ajakirjanduse häälekate kriitikute hulgas…,“ kirjutab Ligi ERR-is.
No et ta üldiselt ei ole, aga mitteüldiselt on. Et kui opositsiooni toodud faktilist informatsiooni blokitakse ja pannakse lollakaid pealkirju, nagu kõik need viimased aastad, on see aksakallorava arvates õige.
Aga see selleks. Tekkib hoopis mitte just filosoofiline, aga ikkagi õigustatud küsimus: kas Jürgen Ligile saab panna lollakat pealkirja? No et üldse panna lollakat pealkirja Ligile? Aga kuidas siis pealkirjastada tema ehtkallaslikku rumalust ja valelikkust? Et igasugune kriitika Kaja Kallase aadressil olevat riigireetmine ja Kremli viisaastaku programmi täitmine?
„Erakonna arvates ei ole õigustatud lahmiv kriitika,“ jätkab Ligi.
Kas tõesti? Millal see äkki selgus? Või ei olegi Ligi enam reformierakonnas ja räägib mingist hoopis muust erakonnast? Sest Kallase erakonna kriitika on alati olnud lahmiv ja sageli ka laimav. Sest teisiti nad ju ei oska, ei suuda ja ei taha ka.
Aga Jürgen Ligi ikka pedaleerib seda pealkirjade teemat: „Ma ei ole kõiki neid artikleid tahtnud avada, mis on väga koledate pealkirjadega. Ma enda kogemusest tean, et pealkirjad moonutavad tegelikkust. Pealkirjade järgi otsustades – ega ajakirjandusväljaanded ei jäta järele, ei anna alla. Aga selline verekoera roll ei sobi ajakirjandusele.“
Kui igas teises pealkirjas enne valimisi aasta jutti seoti reformierakonna meelses peavoolumeedias EKRE nime Prigožini, Kremli ja ei tea veel kelle ja millega, ei erutanud see Jürgen Ligit karvavõrdki. Siis ta ei arvanud, et need pealkirjad on „väga koledad“. Nüüd aga muutus äkki intelligendiks ja tõeotsijaks. Endal raha pesnud pesunaise põll ees.
Muidugi tekkib ka küsimus, et Ligi erakonna pealkiri on ikka õige. Kuidas saab diktatuuri ja valetamise põlistamine reform olla?
Mis aga selles loos tekitas Jürgen Ligis tõelist õudu ja paanikat, oli sõna „uurimiskomisjon“.
Mees kardab seda lausa patoloogiliselt, nagu orav nugist.
Jürgeni karvamüts põleb heleda leegiga.
+ + + + + + +
Aga ka häid uudiseid sekka: Delfi teatab, et „Paidega liitus noortekoondisega Aafrika meistrivõistluste finaali jõudnud talent“.
Väljaanne kirjutab:
„Paide Linnameeskonnaga liitus 19-aastane andekas Gambia keskpoolkaitsja Alieu Gibba. Tänavu varasuvel Vjatšeslav Zahhovaiko käe all Real de Banjuliga koduriigi meistriks tulnud Gibba mängis tähtsat rolli ka märtsis peetud Aafrika U20 meistrivõistlustel, kus käis suurepärase turniiri teinud Gambia U20 koondise eest platsil kõigis mängudes ning aitas Gambial teenida välja ajaloolise finaalipääsu. Meistrivõistluste finaalturniirile eelnenud valiksarjas valiti Gibba Mali eakaaslaste vastu peetud mängus kohtumise parimaks mängijaks. Gert Kamsi sõnul näitas Gibba end Paides veedetud testiperioodil väga heast küljest. „Tehniliselt väga huvitav mängumees ning kindlasti Linnameeskonnale suurepärane täiendus, kes toob juurde sügavust ja loovust palliga mängus,“ kommenteeris Kams. „Gibba esiletõus meistriks tulnud Real de Banjulis ja tema head esitused Aafrika U20 meistrivõistlustel annavad usku, et ta on koos meiega valmis järgmiseks sammuks.“ Alieu Gibba avaldas lootust, et suudab teha Linnameeskonnas arenguhüppe oma karjääris, nagu on suutnud mitmed tema Paidega liitunud kaasmaalased enne teda. „Mul on kõrged ambitsioonid nii klubijalgpallis kui oma riigi esindamisel,“ rääkis Gibba. „Sellepärast on mul ääretult hea meel Paide Linnameeskonnaga sõlmitud lepingu üle, sest siinne keskkond soosib liikumist minu järgmise unistuse poole: esindada Gambia meeste rahvuskoondist. Meeskonda ja klubi tahan tänada sooja vastuvõtu eest. Kibelen juba platsile!“ Linnameeskonnas hakkab Alieu Gibba kandma mängusärki numbriga 30.“
Huvitav, kas Paide Linnameeskonnal ei oleks siis tahtmist võimaldada teha arenguhüppeid oma karjääris meie Eesti poistel, „nagu on suutnud mitmed Gibba Paidega liitunud kaasmaalased“? Kas Paide enda poisikesed ei võiks arvestada oma koduklubidega selles, et jõuda kunagi meie rahvuskoondisesse? Ja kuna tuuakse mustanahalisi mängijaid ühest konkreetsest väikeriigist, tuleb paratamatult meelde see, kuidas Ameerika orjakaupmehed ostsid Aafrikas äraviimiseks teatud kohtade kohalike hõimupealike käest nende alamaid. Kuidagi tuttav tuleb ette…
Vaatasin, mis asi see Paide Linnameeskond üldse on: selgus, et MTÜ. Palju kasu- ja palgasaajaid, mõned võlad ka. Huvitav: võlg maksmata, aga mängijaid Aafrikast ostame.
Ja kuhu peaksid siis eesti vutipoisid sõitma – Gambiasse?
Miskit siin ei klapi. Aga Paide, jah, on teatud mõttes üks õnnetu paik: juba aastaid tallavad iidse eestlaste linna vabadust ihkavat rinda multikultiliselt arvavate agressiivsete liberalistide sallivushordid ja Ghana jõhkrad pallitagujad. Alles terroriseeris Paide bussiliini autojuhti mingi Züleyxa, buss põliste paidelastega oleks äärepealt selle skandalisti pärast vastu kiviseina sõitnud.
Mängi oma mängu, eestlaste Paide! Pane neile kõigile jalaga.
+ + + + + + +
Aga eile oli Eestis tähtis päev, kuna baltija.eu uudise kohaselt „Eestis toimusid mälestusüritused Tallinna läbimurde 82. aastapäeva puhul“.
Kohal olid terroririigi saatkonna töötajad, Suure Isamaasõja veteranid ja „kaasmaalased“. No nii ilusad pildid, vaadake ise: В Эстонии прошли памятные мероприятия по случаю 82-летия Таллинского прорыва | Baltija.eu
Millal siin hakatakse austama Butša venemaapoolseid „kangelasi“?
Ivan Makarov
«Кокос» – ум, честь и ужин маленькой советской психиатрической больницы