02.09.2023
Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Budapestis
EKRE fraktsioon on viimased päevad olnud külas hõimuvellede ungarlaste juures. Ametlikult oleme siin Riigikogu Eesti-Ungari sõprusrühmana, aga suurem osa selle liikmetest on meie fraktsioonist.
Vastuvõtt on olnud ülisõbralik, väga kõrge tasemega ning väga sisukas. Meil olid kohtumised Ungari välisministri Peter Szijjartoga, siseminister Sandor Pinteriga ja euroasjade minister Janos Bokaga. Lisaks käisime külas valitsuspartei Fideszi peakorteris ning astusime läbi ka Eesti suursaatkonnast.
Ungarlased kohtlesid meid kui häid sõpru ja rääkisid väga avatult. Nende jaoks on ülimalt tähtsateks teemadeks jätkuvalt immigratsioon, eelmisel aastal tõrjus Ungari üle 270 000 illegaalse piiriületuskatse, kaitstes nii kogu Euroopat. Rünnakud piiril on väga agressiivsed, piirivalvureid tulistatakse nii püstolitest kui automaatidest, rünnatakse metallodade ja muude improviseeritud relvadega. Ega keegi neid Euroopas selle eest ei täna.
Väga olulise teemana tuli ikka ja jälle üles väljastpoolt peale surutud homo- ja transideoloogia vastu seismine, ungarlased kaitsevad oma lapsi ja noori võika ja perversse propaganda eest, neil on keelatud koolides alla 18-aastastele igasugune sooideoloogia tutvustamine! Nad olid šokeeritud, et Eestis praktiliselt üleöö toimus abielu perverteerimine nö homoabielude seadustamisena. Ungaris on seadusega keelatud välisrahaga poliitiliste parteide toetamine, aga nende arvutuse järgi toetati opositsioonierakondi vähemalt 10 miljoni euroga eelmiste valimiste ajal. Osad opositsioonipoliitikud on seda ka avalikult tunnistanud, riigis on avatud mitu uurimist selle võrgustiku, raha allikate ja summade tuvastamiseks.
Ikka ja jälle tõusis üles teema Euroopa Liidu üha agressiivsemast sekkumisest liikmesriikide siseasjadesse. Rääkisime ka hullumeelse net zero ehk rohepöörde ära hoidmise vajalikkusest ja võimalustest, sellest, et Brüsselile ei tohi anda võimalust meilt ära võtta meie energiapoliitikat, maksupoliitikat, perepoliitikat, immigratsioonipoliitikat. Ungarlased ütlesid otse välja, et nad ei kavatse mitte mingil juhul hakata järgima Brüsselis vastu võetud rändepakti. Just täpselt! Meie peaks samuti ütlema. Kahjuks meie äärmusliberaalne (ja nüüd tõestatult Kremliga koostööd tegev) Kaja Kallase valitsus oli innukalt nõus rändepaktiga.
Fideszi inimestega kohtumisel tuli mõistagi juttu võimalustest järgmiste eurovalimiste järel luua üks suur ja tugev rahvuskonservatiivne suveräänsusmeelne grupp europarlamendis, usun, et kui asju õigesti ajada, on võimalik järgmises europarlamendis saavutada olukord, kus rahvuslikud jõud suudavad blokeerida föderalistide-liberalistide plaanid.
Loomulikult tuli juttu ka Ungari poliitikast Ukraina suunal. Nad rõhutasid üle, et nende geograafiline, demograafiline, ajalooline ja majanduslik olukord on väga erinev näiteks Balti riikide või Poolaga võrreldes ja see dikteerib ka nende teistsuguse lähenemise sõjale. Kui meie jaoks on reaalne hirm ja oht, et Venemaa võib ka meile kallale tungida, siis nemad sellist ohtu ei tunneta. Küll aga tunnevad väga suurt muret võimaluse üle, et neid tõmmatakse sellesse sõtta osaliseks, sest neil on ühine piir Ukrainaga. Arvestada tuleb ka seda, et sõja algusest saadik on Ukrainast Ungarisse liikunud umbes miljon põgenikku, mis on pannud väga suure koorma riigi sotsiaal-, haridus- ja julgeolekusüsteemile. Samuti tekitanud tohutu pinge kinnisvara vallas. Oluline on mõista ka seda, et umbes 200 000 etnilist ungarlast elab Ukraina piirides, nende inimeste staatuse üle on kahel riigil olnud pikalt päris tõsiseid lahkarvamusi ja see on mõjutanud suhteid ka viimasel pooleteisel aastal. Ka Ukrainast tulev kuritegevus ning oligarhide kahtlane raha on nende jaoks üsna suur peavalu.
Samas on nad väga heldelt toetanud Ukrainat humanitaarvallas, riik pakub põgenikele tasuta transporti, kooli, tervishoidu, lastele tasuta laagreid. Väited, nagu oleks Ungari kuidagi isekas või Ukraina suhtes vaenulik, ei saa tõsiselt võtta. Nii nagu ei saa tõsiselt võtta süüdistusi Moskva huvides töötamises. Selles küsimuses tasuks pigem pöörduda ikka Kaja Kallase ja Arvo Halliku poole.
Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees
