Rahulolematus Kaja Kallase valitsemisega tungib Eesti ühiskonna igasse soppi ja tema vastu pöörduvad ka need, kes seni on vait olnud või koguni Reformierakonda toetanud.
Ei ole võimalik usaldada vassivat, manipuleerivat, kahepalgelist, nartsissistlikku peaministrit, kes asetab isikliku heaolu ning karjääriambitsioonid riigi heaolust kõrgemale, kirjutab Oxfordi ülikooli molekulaarbioloog Siim Pauklin Postimehes.
Siim Pauklin leiab, et mida kauem klammerdub Kaja Kallas peaministri tooli külge ilma poliitilist vastutust võtmata, seda rohkem teeb ta kahju kogu Eestile, tekitades usaldamatust kollektiivselt Eesti valitsejate vastu, põhjustades eesti rahva jätkuvat polariseerumist ning sellest tulenevalt kahjustab riigisisest julgeolekut, sest tõelise ohu korral ei võta rahvas usalduse kaotanud peaministrit lihtsalt kuulda.
Ta lisab, et tipp-poliitikud on lääneriikides tagasi astunud ametliku pangakaardiga sukkpükste ostmise eest, Kaja Kallase idavedude skandaal on sellega võrreldes mõõtmatult tõsisem.
“Kallas on groteskne näide poliitikust, kelle moraalne kompass on vaid tema isiklik karjäär ja iseenda heaolu. Talle pole oluline, et küsitluste järgi sooviks ligi 67 protsenti rahvast tema tagasiastumist. Sellega on Kallas viinud Eesti poliitkultuuri Põhjamaaga sarnanevast riigist ajas umbes 25 aastat tagasi postsovetlikuks korruptsioonihõnguliseks arengumaaks, kus rumalale lihtrahvale kehtivad ühed reeglid, kavalale äri- ja poliitringkonnale teised.”
Postimehes kirjutatut kommenteerib sotsiaalmeedias Ülla Vähk: “Jah, Kaja Kallas on groteskne näide poliitikust, kelle moraalne kompass on vaid tema isiklik karjäär ja iseenda heaolu. Mitte ainult moraalne kompass, vaid kogu Kallase maailma ja inimeste käsitlus tervikuna on jäänud lastetoa ja poputatud oiviku primitiivsele tasemele. Mis on hämmastav siinkohal, on see, et just täpselt selline on ka praeguse nn Eesti riigi olemuslik “intellektuaalne” tase. See tase korrelleerub primitiivse poputatud oiviku tasemega.”
Ta lisab: “Me saame ju aru, et on täiesti välistatud, et see tase oli selline 20. sajandi algul, kui riiki loodi ja sellega hiilgavalt toime tuldi. Küsimus on täna ainult ja ainult, mis ja kes on riigi allapoole igasugust riigina arvestatavust viinud? Nõukaaeg seda veel ei teinud, olime rahvana 1987-91 võimelised renessansiks. Aga jah, kas ka riigina? Teatavasti läks nii, et uues riiklikus moodustises haarasid kogu raha ja võimu enda kätte ning jagasid nn riigi ära kaks tippkommunisti, Savisaar ja Kallas. See mäng on tänaseks finišeerunud riigi kui sellise puudumisega. Eesti pole hetkel mitte ainult postsovetlik korruptsioonihõnguline arengumaa, vaid midagi märksa hullemat – riiki pole võimalik täheldada, on jäänud vaid moraalse kompassita, ebaintelligentse ja enesekeskse valitsejanna õukond.”