Kui siiani on arutatud teemal, et Kaja Kallas on seoses oma venesuunalise pereäriga oht Eesti julgeolekule, siis tänaseks on selgunud, et tegelikkuses on meil hoopis suurem probleem.
Ja see probleem on meie julgeolekuasutused. Meie vastavad asutused, mis peaksid hea seisma selle eest, et mitte ükski kõrgem riigiametnik ega riigi juhtfiguur ei kasutaks oma positsiooni kurjasti ja Eesti mainet kahjustavalt ära, on – nagu selgub, kogu asjast olnud teadlikud. Tuleb välja, et KAPO on olnud Kaja Kallase abikaasa firmale sanktsioonialuste kaupade Venemaale transportimise erilubade väljastamisega seotud!
KAPO on asutus, kes peab neid lubasid heaks kiitma või siis mitte. Eeldaks siinkohal muidugi, et pigem mitte, sest kõik institutsioonid ning ettevõtted on saanud peale Ukraina sõja puhkemist väga selgelt suunise, mida oleme riigina kommunikeerinud ka välismaale, oma liitlastele – et agressorriigiga igasugune äritegemine on vale ja tuleb lõpetada. Eesti ja Kaja Kallas on olnud ses osas eestkõnelejad.
Nüüdseks teame, et KAPO on alla kirjutanud mitmele Kaja Kallase abikaasa tookordse osalusega ja finantsjuhitava firma Stark Logistic transpordi eriloale, mille alusel sai viia erinevaid kaupu, ka sanktsioonialuseid, Venemaale, kus need jõudsid muuhulgas nii Venemaa kaitseministeeriumi haldusalasse kui ka ühe Putini lähikondse oligarhi käsutusse ning mille kõige kaudu sai peaministri pere teenida raha.
See, et KAPO pakub praegu Kaja Kallasele strateegilise kommunikatsiooni katust, on häbiväärne! Kui KAPO läbi oma erinevate kõneisikute väidab, et nende meelest on kõik korras, siis on meil palju suurem julgeolekuprobleem, kui ühe peaministrikese vereraha.
Kui julgeolekuasutused annavad nii tõsises asjas nii kergekäeliselt peaministrile selles väga põhimõttelises skandaalis indulgentsi ja elimineerivad seega edasise uurimise ja avaliku huvi, siis tekib ühiskonnas paratamatult väga tõsine küsimus ( ja peabki tekkima!) – kas mitte kogu meie julgeolekuasutuste süsteem ei ole Venemaa poolt santažeeritav?
See on nii kõrgetasemeline korruptsioon, et ainuüksi selle pärast peaksid kõik meie liitlased häiret andma, peaksid hakkama küsima küsimusi väljastpoolt.
Kui asutused, mis peaksid seisma väärika ja rahvusvahelise moraalse majaka, Eesti huvide kaitsel, on langenud selleni, et kaitsevad Venemaalt vereraha teeninud peaministrit, on valinud selles räiges skandaalis poliitilise poole, peaasi et EKRE ei tuleks, siis on asjad ikka väga valesti. Ja väga halvasti. Siis on meil tõsine julgeolekuprobleem, tõsine demokraatia probleem, tõsine probleem võimude lahususe osas.
See, et mingid hussarikesed, tsahknakesed, läänemetsakesed ei taha oma võimust ilma jääda, see on kökimöki selle kõrval.
See, et meil teevad liberaalse sekti poolt korrumpeeritud ja allutatud julgeolekuasutused moraalselt hälbinud peaministrile katet, peaasi et EKRE ei tule, see on häbiväärne. Piinlik. Ja ohtlik.
Kui oleme jõudnud sinnani, et Venemaaga äriajamine on rohkem õige, kui ühele rahva poolt demokraatlikult valitud erakonnale aus võimalus anda, kui seda kaitstakse julgeolekuasutuste poolt rohkem, kui päris demokraatiat, siis….
Polegi rohkem midagi öelda.”
Helle-Moonika Helme, EKRE Riigikogu saadik