“Alates 2011. aastast on minu kõik sissetulekud avalikud ja vaadatavad majanduslike huvide deklaratsioonist. Võib vaadata, palju oli minu sissetulek advokaadina. Mul ei ole midagi varjata,” rääkis peaminister Kaja Kallas Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”.
Kaja Kallase firma ja tema kunagiste tööandjate majandusaasta aruanded ei tee pilti selgemaks. Vastupidi – endiselt jääb õhku küsimus, kust pärinevad peaministri säästud, mille arvelt ta oma elukaaslase firmale üle 350 000 euro võlgu andis.
Äriregistri andmetel ei ole Kaja Kallas kunagi olnud advokaadibüroo osanik ehk partner, ehkki Kallas ise väitis vastupidist. Just osanikule makstakse äriseadustiku § 157 lg 2 alusel dividende. Järelduvalt dividende ei ole ta äriõiguslikult saanud.
Tõsi, formaalselt võib partneri nime anda ka mitte-osanikule. Tavapäraselt peetakse sellist „partnerit“ väike-partneriks või juunior-partneriks. Selline partner ei saa saada dividende, sest ta pole osanik. Ta saab saada ainult töötasu.
Kuidas sai Kaja Kallas advokaadibüroo väikepartnerina tasu? Kas ainult töötasuna, millelt kuuluvad tasumisele tööjõumaksud või ka muudmoodi? Oluline fakt on, et Kaja Kallasele kuulus perioodil 19.12.2007 – 23.05.2012 äriühing Leiger Konsultatsioonid OÜ. See aeg langeb kummaliselt kokku nn väike-partneri staatuse ajaga. Arvestada tuleb ka äriühingu likvideerimiseks kuluvat 3-6 kuud.
Leiger Konsultatsioonid OÜ on esitanud ainult ühe aasta, 2008. aasta, majandusaasta aruande. Tekib küsimus, miks on esitamata 2009., 2010. ja 2011. majandusaasta aruanded? Mida oli varjata, et nende esitamisest loobuti? Miks Kaja Kallas rikkus seadust?
Äriseadustiku § 179 lg 4 (2012. aasta redaktsioonis) sedastab: juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega.
Leiger Konsultatsioonid OÜ on enda 2008. majandusaasta aruandes kajastanud: a) töötajad puudusid; b) juhatuse liikmetele tasu ei makstud; c) tegevusalaks oli konsultatsioonide osutamine; d) 2008 aasta müügitulu oli 203 370 EEK.
Küsigem järgmist: kas Leiger Konsultatsioonid OÜ 2008. aasta müügitulu tuli osaliselt või täielikult Advokaadibüroo Borenius OÜ-lt? Kas Leiger Konsultatsioonid OÜ kaudu tasuti Kaja Kallasele advokaadibüroo Borenius OÜ väikepartneri staatuse eest töötasu? Kui jah, siis kas selle pealt tasuti ka tööjõumaksud?
Advokaadibüroo Borenius OÜ 2008. majandusaasta aruande kohaselt töötas büroos 46 töötajat ja palgakulu oli 19 miljonit krooni (1,2 milj eurot) ; 2009–2010 majandusaasta aruande kohaselt töötas büroos 40 töötajat ja palgakulu oli 25 milj krooni (1,6 milj eurot); 2010-2011 majandusaasta aruande kohaselt töötas büroos 42 töötajat ja palgakulu oli 1,2 miljonit eurot. Seega Kaja Kallase töötamise perioodi palgakulu oli vastaval bürool 4 miljonit eurot ja seda 40-46 töötaja kohta.
Kas Kaja Kallas väidab, et sai Advokaadibüroo Borenius OÜ kolme aasta palgafondist 8,75% (350 000 eurot vs palgafond 4 miljonit eurot) ehk siis üks töötaja 42-st sai 8,75% palgafondist sissetulekuks?
Advokaadibüroo Borenius OÜ 2008. majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum 16,6 miljonit krooni (1,06 milj eurot); 2009-2010 majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum 9,5 milj krooni (607 000 eurot); 2010-2011 majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum 560 543 eurot. Kokku Kaja Kallase töötamise perioodil seega: ca 2,2 milj eurot. Bürool oli sellel ajal viis äriregistrijärgset osanikku.
Kui ka võrrelda Kallase väidet 350 000 euro pärinemise kohta advokaaditöölt Advokaadibüroo Borenius OÜ kasumiga (2,2 milj eurot) samal perioodil, tekib küsimus, et a) kuidas seda talle tasuti – kas töötasuna (siis tekib töötajate arvu arvestades proportsiooni küsimus) või läbi Leiger Konsultatsioonid OÜ (tekib tööjõumaksude küsimus)?; b) kuidas saab olla, et Kaja Kallasele tasutav summa on osanike dividendidega võrreldes ebaproportsionaalselt suur?
Üles jääb kahtlus, kas 350 000 eurot saab ikka pärineda advokaaditööst. Kaja Kallase CV näitab, et aastatel 2004–2006 oli ta advokaadibüroo Tark & Co partner ja vandeadvokaat. Äriregistri järgi pole ta aga Targa büroos aktsionär olnud.
Seega ei saa „kõrgest lennust“ advokaadina siiski rääkida, sest omanikuks ehk osanikuks või aktsionäriks ei saanud ta kummaski büroos. Sisuliselt oli ta palgatöötaja, mitte dividendi jagaja.
UU