Esmaspäeval vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogus arupärimisele, mis puudutas Reformierakonna poolt kärbitud perehüvitisi. EKRE saadik Rain Epler pidas tema antud vastuseid variserlikeks.
“Põhiseaduse § 27 algab sõnadega, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kahjuks on praegune koalitsioon perekonna mõiste ümber defineerinud, kui pehmelt väljenduda, ning see kindlasti tuleb tulevikus tagasi pöörata. Aga kuna see ei ole praegu põhiteema, siis räägiks ikkagi nendest peretoetustest.
Ma usun, et kõik siinviibijad ja ka need, kes füüsiliselt siinkohal ei ole, nõustuvad, et rahva püsimise ja kasvamise eesmärgi valguses on just lastega pered kõige olulisemad. Eriti tuleks minu arvates hoida ja väärtustada paljulapselisi peresid. Nagu kõik siinviibijad, sealhulgas, ma loodan, eriti peaminister ise, teavad, on praegu võimul oleva koalitsiooni ja seda juhtiva peaministri üheks selgeks tunnusjooneks kahepalgelisus, topeltmoraal, võib isegi öelda, selle moraalse kompassi täielik puudumine. Sõnades lubatakse üht, tegutsetakse teisiti. Teistele seatakse ühtesid standardeid, enda puhul ei kiputa neid järgima.
Eelarve tasakaalu mantra kõrval on reformierakondlased läbi aegade tüütuseni korratud mantrat sellest, et toetused peaksid olema vajaduspõhised. Ja enamik inimesi, ma usun, saab sellest aru nii, et toetama peaks neid, kes on majanduslikult kehvemas olukorras. Aga ometi näeme, et Reformierakonna sõnastikus on see defineeritud kuidagi teistmoodi. Nende definitsioon tundub lähtuvat mõttest, et oma vigu tuleb lappida, sõltumata sellest, mida see lappimine ühiskonnale laiemalt kaasa toob. Ja see ongi siis vajadus. Ja teiseks paistab välja see, et vaja on anda sinna, kus juba on, juurde. Ja seda võib võtta ka sealt, kus nii palju ei ole. Hea näide on see niinimetatud maksuküüru kaotamine, mis selgelt tõi raha juurde neile, kes on majanduslikult paremini kindlustatud. Ja seesama peretoetuste vähendamine viib seda lastega peredelt.
Ma puudutan veel mõnda teemat, mis peaminister siin oma vastuskõnes mainis. Üle küsimuse ja sõltumata küsimuse sisust oli vastustes kuidagi läbivaks jooneks see, et mehed muudkui aga lähevad minema ja ei ole naiste kõrval. Ausalt öeldes natuke jällegi pehmelt öeldes kummaline jutt minu jaoks. Ma ei saa aru, kas see on mingisuguse isikliku või tutvusringkonna läbielamiste meelevaldne laiendamine kogu ühiskonnale või on see lihtsalt meestevaenulikkus. See tõesti jäi arusaamatuks.
Ja teiseks, kui ma rääkisin, et Eesti koroonakriisi järel oli majanduskasvu mõttes Euroopa number üks või väga esirinnas ja nüüd peale ligi kolmeaastast proua Kallase valitsemist oleme me naabritega võrdlusest näiteks selgelt tagumised, siis vastus oli midagi umbes sellist, et meil tuli kasv varem ja tuli ka langus varem. Noh, ma ei tea, ma võrdlesin aastaid 2021 ja 2022. Aastal 2021 meie kasvasime 8%, Läti 4,1%, Leedu 6% ja Euroopa Liit tervikuna 5,5%. Ja nüüd siis 2022. aasta seis on selline, et Läti ja Leedu kasvasid 2%, Euroopa keskmine on 3,5% ja meie langus on 1,3%. Selgelt siin on ikkagi asju valesti tehtud. Ei maksa siin ajada udujuttu teemal, et kõik lihtsalt juhtus kuidagi.”