Kogu tõeliselt demokraatlik maailm on aru saanud sellest, et viha(vaenu)kõneseadused on katse piirata sõnavabadust teisi teid pidi, söötes ühiskonnale ette mõttelaadi, et “sõnavabadus jääb ju alles, me piirame ainult pisut neid väga pahasid” ja kui inimesed pole valvsad, siis sealt totalitarism alguse saabki.
Otseselt sõnavabaduse kallale ei julge totalitaristlikud jõud minna, sest see on demokraatias üks põhivabadusi ning kui selle piiramine silma paistab, siis tõustakse nende vastu üles, ja nii üritataksegi demokraatiast kaarega mööda minna ja reeturlikuks noahoobiks tagalasse pääseda.
Eestis on see just sündimas. Vasakliberaalidest ja äärmusvasakpoolsetest koosnev koalitsioon saadab nn vaenukõneseaduse varsti Riigikogu suurde saali ja kuigi opositsioon osutab totalitarismijõududele visa vastupanu, õnnestub suusulgejatel tõenäoliselt oma ülekaalu ja teerulli kasutades seadusemuudatused läbi suruda. Siis jääb üle ainult loota, et president keeldub seadust välja kuulutamast.
Sõnavabadus on absoluutne, nagu kiri Kersti Kaljulaidi särgil “Sõna on vaba” – seal ei olnud sulgudes postskriptumit “Välja arvatud sellisel ja sellisel juhul…”. Kui sõnavabadust on vaja hädasti piirata, peab see toimuma vaid minimaalses mahus ja ajaruumis ning otseselt karjumiste “Tapke! Piinake! Põletage!” vastu. Kõik algatused, mis puudutavad võimalikku, oletatavat ja kaudset vaenuõhutamist, kanduvad juba selge sõnavabaduse piiramise radadele.
USA-s elav Jüri Toomepuu on kirjutanud sellest, et kuigi Ameerikaski tahetakse samuti oponentide suid sulgeda, on ameeriklased kindlalt mistahes vaenukõneseaduste vastu, sõnavabadus on neile sedavõrd oluline, et kartusest selle kadumise ees ei lubata mingeid piiranguid teha.
Eestis on paljud institutsioonid ja juriidilised spetsialistid öelnud seda, et Eestis pole vaenukõneseaduse jaoks mingit vajadust, praktika sellisele vajadusele ei osuta ning ukrainlaste vihkajad ja Stroomi-randlased said paika pandud ka kehtiva karistusseadustiku järgi. Pealegi on väga raske määratleda, mis on vaenukõne ja kes on kompetentne selle üle otsustama/karistama.
BNS vahendab, et seaduse “…eesmärk on kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude kõige raskemate vormide eest, arvestades seejuures sõnavabaduse ja teiste põhiõigustega.”
See on ehtne jura – vaenukõneseadus on pesuehtne sõnavabaduse piiramine. Sest praegu on meil toimiv karistuseadustik. Kui midagi tõmmatakse koomale, siis on see ilma igasuguse kahtluseta sõnavabaduse piiramine, sest midagi võeti ju vabadustes vähemaks.
Miks ei tohiks president seda seadust välja kuulutada? Sest ilmselgelt hakkab see toimima ühiskonda lõhestavana. Seaduse poolt on ju vasakliberaalid (RE) ning vasakäärmuslased (sotsid, Eesti 200), kellele totalitarism ongi südamelähedane, kui meenutada Leninit, Stalinit, Pol Pothi, Mao Zedongi, Fidel Castrot, Hugo Chavezi, vendi Ortegasid… (isegi Hitler oli natsionaal s o t s i a l i s t). Kogu maailmas on vaenukõneseaduste taga verel hambaga vasakpoolsed.
Vaenukõneseaduse vastu on Eestiski konservatiivsed ja parempoolsed jõud, kes näevad selles demokraatia ja sõnavabaduse piiramist. Kui keegi ütleb selle peale, et nemad ongi vihaõhutajad, siis kolme opositsioonierakonna toetajaid on vähemalt pool Eesti elanikkonnast. Siis tuleks ju keelustada EKRE, Isamaa ja Keskerakond. Paraku on meil veel demokraatia ja need erakonnad, kes vaenukõneseadust ei taha, on seaduslikud ja aktsepteeritud.
Või nagu ütles täna Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart, et temale jääb arusaamatuks, mis probleemi selle eelnõuga lahendatakse ning kuidas seadus reaalselt toimima hakkab, kuna tema hinnangul katab vaenukõne küsimuse ja erinevad olukorrad juba olemasolev seadus.
Vaenukõneseadust ootavadki ju ainult vasakleeri toetajad ja see peaks Eesti Vabariigi Presidendile olema seaduse väljakuulutamisel või mittekuulutamisel olema hoiatuseks. Sotsiaalmeedia kubiseb Kaja Kallase Vene-afääri ajal tema toetajate hoiatustest, et “oodake, varsti…”
Vaenukõneseadus on lisaks sõnavabaduse piiramisele ka ühiskonda poliitiliselt, ideoloogiliselt ja juriidiliselt (kohtud hakkavad süüdi mõistma peamiselt ühe leeri inimesi) lõhestav ja seda ei tohi mingil tingimusel heaks kiita, sest sellel on Stalini vuntsid ja Gulagi lõhn. Kui see siiski läbi läheb, võiks seaduses olla sätted, et keelatud on ka vähemuste (LGBT) vihaõhutus enamuse vastu ning võimupoliitikute (Kaja Kallas) vihaõhutus teiste poliitiliste jõudude vastu.
Uued Uudised