Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et kohalike omavalitsuste valimistel omaksid hääleõigust ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.
Eelnõu esimesel lugemisel selgitas EKRE aseesimees Henn Põlluaas Riigikogu puldis selgitava kõne.
Henn Põlluaas: „Kehtiv seadus lubab KOV-i valimistel hääletada ka neil elanikel, alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üleüldse kodakondsus, ka neid on meil kümneid ja kümneid tuhandeid. Taoline kord ehk hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi ega kohalike omavalitsuste valitsemist paremaks. Pigem vastupidi. Meil on omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik nii meie riigi kui ka põlisrahva suhtes, ei austa ja ei väärtusta Eesti riiki ega Eesti kultuuri.
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis antud riigi aluspõhimõtete austamise asemel tunnistavad mittekodanikud hoopiski teisi väärtusi ja hierarhiaid, sest nad ei ole soovinud võtta vastu Eesti kodakondsust. Ja kui me vaatame maailma praktikat, siis Euroopa Liidus on väga erinevalt sätestatud seda hääletamisõigust, mida omavad kolmandate riikide kodanikud. Enamikus riikides ei ole kolmandate riikide kodanikel õigus hääletada kohalike omavalitsuste valimistel, osas on, näiteks Eestis. Ei ole Lätis, Saksamaal samamoodi ja Saksamaal ei ole seda õigust isegi Euroopa Liidu teiste riikide kodanikel, kes seal elavad. Aga on ka riike, näiteks Hispaania ja Portugal, kellel ei ole seda õigust antud, aga kahepoolsete lepingutega kolmandate riikidega on see sätestatud.
Euroopa Nõukogu võttis 1992. aastal vastu dokumendi “Convention on the Participation of Foreigners in Public Life at Local Level”, mis annab soovituse, et kolmandate riikide kodanikud, alalised elanikud, kolmandate riikide omad, võiksid saada selle hääletusõiguse, aga enamik Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Eesti ei ole seda ratifitseerinud. Seetõttu, kuna ka Eesti ei ole seda teinud, meil puudub igasugune kohustus tagada kõikidele siin elavatele välismaalastele valimisõigust. Samuti me peame arvestama üha kasvava sisseränderändega.
Rahvastikuregistri andmetel tuli 2016. aastal Eestisse elama üle 6000 välisriigi kodaniku, kelle hulgas oli ligi 1000 venelast, üle 1000 ukrainlase, üle 100 nigeerlase ja samas suurusjärgus indialasi ja veel lugematuid muid rahvaid. Kui veel veidi enam kui 10 aastat tagasi oli Eestis umbes 100, natukene üle erineva keele, siis täna on juba üle 200 erineva keele esindajat Eestis ja see sisseränne üha kasvab. Ja aastatel 2016–2021 tuli Euroopa Liidu välisriikidest, Euroopa Liidu välistest riikidest Eestisse alaliselt elama 36 000 inimest. Paneme veel eelmise aasta juurde, mis on umbes 7000–8000 inimest, pluss sellel aastal saabunud, nii et me võime rääkida vabalt 50 000-st inimesest, kes on ainuüksi viimastel aastatel siia saabunud.
Samas, me teame ka olukorda Ukraina sõja puhkemise järel, kui meil on käinud läbi täna juba vaata et 200 000 inimest, kellest üle 80 000 on teatanud, et nad soovivad Eestisse jääda. See on küll hetkel, aga me ei tea, kui palju nendest tegelikult alaliselt siia jäävad, kes saavad ka hääletusõiguse KOV-i valimistel. Ja näiteks 2015, kui oli suur Süüria pagulaste siia saabumine ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse, siis nendel on kõigil olemas tänaseks valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Ja me teame ka seda statistika järgi, et need, kes nendest eesti keelt oskaks, nende osakaal on minimaalne. Me võime rääkida üksikutest isikutest.
Selle seaduse vastuvõtmine, et hääletada saaksid ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, loob ka vajalikku motivatsiooni sisserändajatel Eesti ühiskonda sulandumiseks. Inimesed, kes soovivad hakata Eesti tuleviku üle otsustama, peaks näitama oma austust Eesti riigi ja rahva suhtes, õppides selgeks eesti keele ning sooritades kodakondsuseksami. Ja kodakondsuseksam ei saa olla lihtsalt selline pro forma, vaid tegelikult see peab näitama, kodakondsus peab üheselt näitama inimeste lojaalsust selle riigi, rahva ja kultuuri suhtes, sest teisiti ei saaks see olla.
Ja sellega valimisõigus on kindlasti üheks Eesti kodakondsuse taotlemise motivaatoriks. Mittekodanike, sealhulgas Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel tähendab seda, et neil on võimalus mõjutada ka Eesti presidendivalimisi. Sellele on korduvalt tähelepanu juhitud, aga millegipärast on kõlanud kurtidele kõrvadele. Kremlimeelsetele isikutele sobivad ja nende valitud omavalitsuste esindajad võivad kuuluda presidendi valimistel valijameeste kogudesse ning seeläbi rääkida kaasa Eesti presidendivalimistel. Seda enam, et me ju teame, et ka need isikud, kellel on Eesti kodakondsus, aga kellel on topeltkodakondsus Venemaaga ja muud, on kõikidel Vene presidendivalimistel, kus nad on osalenud, ülekaalukalt toetanud Putinit. Tegelikult toetavad nad ka Krimmi annekteerimist ja sõda ja agressiooni Ukraina vastu. Lasta sellistel isikutel Eesti asjades kaasa rääkida ja kaudselt seeläbi valida ka meie presidenti – see kujutab endast selget julgeolekuohtu.
Kandideerimisõigust meie põhiseadus ei käsitle. Kandideerimisõiguse on Riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud põhiseaduse §-st 156. Aga see jätab kandideerimisõiguse sisustamise Riigikogule ehk meie kätte. Selle korra kehtestamisel on Riigikogu seotud põhiseadusega ja Eestile kohustuslike välislepingutega. Aga nagu ma juba mainisin, Eesti ei ole sõlminud ühtegi välislepingut, mis kohustaks meid andma mittekodanikele aktiivset valimisõigust.
Riigikohus on sedastanud, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus see, kui kohalike omavalitsuste volikogu valimistel ei saa kandideerida Eesti kodakondsuseta isikud. Kui me tahame, et Eesti riik tõepoolest oleks Eesti riik, et see säiliks ja jätkuks täpselt nii, nagu meie põhiseaduse preambulis on sätestatud, siis me peame naasma selle põhimõtte juurde, sätestama selle põhimõtte, et siin saavad tõesti osaleda meie kohalike omavalitsuste valimistel ja selle kaudu ka paljude muude riiklike otsuste tegemisel ainult Eesti Vabariigi kodanikud.“