Läbi suure häda mingisuguses eelarves kokku leppinud valitsus plaanib jätta 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita tühja eelarverea, mille eeldatav summa on 400 miljonit eurot ehk ligikaudu üks protsent oodatavast SKP-st.
Lisaks 400 miljonile plaanitakse 2025. aasta eelarvesse ka 150 miljonit eurot kärpeid, mis on ka praegu sisustamata.
Teisipäeva õhtul riigieelarvestrateegiat tutvustades ütles peaminister Kaja Kallas, et valitsus tahab 150 miljonit kärpida kolme ministeeriumi peale. Kõige suuremaid kärpeid Kallas välja ei too.
“Teeme selle tabeli korda ja siis läheme avalikuks. Tabel valmib lähipäevil, järgmise nädala alguses on plaanis asi käivitada,” sõnas Kallas.
Kallas lubas, et valitsus tuleb juuliks välja lahendusega, kuidas 400-miljonilist tühja tulurida täita. Debattideks on aega pool aastat.
Nii peaminister Kaja Kallas (RE) kui ka rahandusminister Mart Võrklaev (RE) on öelnud, et eelarve puhul on kõne all olnud üks suur uus tuluallikas, Võrklaeva sõnul lausa lisamaks.
Kallas ütles esmaspäeval, et midagi konkreetset sisustatud pole: “Mõte ongi see, et kui meil on vaja tuluallikaid leida, siis võtame selle aja ja arutame seda.“
ERR-i täpsustavale küsimusele, kas riigieelarve strateegiasse ehk RES-i kirjutatakse sisse vaid maksukoormuse tõus, mis aga täpselt välja arvutatakse järgmise aasta jooksul, vastas Kallas: “Jah, et oleks piisavalt aega kõigil ja oleks kooskõlastusringid, aruteluringid, kõik see oleks.”
Kallas lisas, et kui varem on valitsusele ette heidetud, et partnerid leppisid omavahel maksutõusud kokku, siis võimaliku lisamaksu üle soovitakse pidada laiem debatt.
ERR-i reporter Madis Hindre küsis Kallaselt, kas uutele tuluallikatele ei panda valdkonda, vaid ainult tulu ootus.
“Jah, see oli rahandusministeeriumi ametnike ettepanek, et ärge piitsutage ennast nii palju, et te peate kindlalt kõikidele küsimustele hetkel vastused leidma, sest aega ju tegelikult seda ette valmistada on ja arvestades seda kriitikat, et me ei ole piisavalt kaasanud ja kuulanud, siis teeme seda laiapõhjalisemalt, enne kui me tuleme konkreetse tuluallikaga välja,” rääkis Kallas.
Teisipäeval saatis aga rahandusministeerium kõigest kahepäevase tähtajaga kooskõlastusringile riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu, millega asub valitsus oluliselt leevendama eelarvereegleid.
Reformierakondlasest ekspeaminister Andrus Ansip ütles ERR-ile antud pikemas usutluses, et valitsuse kärpekavad ja uute tulude otsimine peavad olema seotud eesmärgiga käivitada Eestis majanduskasv. Ansip kritiseeris tegevuspõhist eelarvekäsitlust, mis võimaldab tema sõnul esitada kärpekavasid ja maksutõuse, millel puudub sisu ja tõestatud vajadus.
„Küsimusele, kas on normaalne, et eelarvesse võetakse sisse vaid tulude ootus 400 miljonit eurot ja ei määrata isegi valdkonda, kust see peab tulema, siis ega ma seda normaalseks ja heaks praktikaks ei pea,“ ütles Ansip.
Eelarve koha pealt on kriitilised olnud veel mitu Reformierakonna tippliiget.