Kaja Kallase Vene-skandaal asetab Eesti nende liitlaste sekka, kelle Ukraina-poliitika “on muutunud jäiseks”

Kui Eesti tahab jätkata Ukraina-sõbralikku poliitikat, tuleb esmalt võimult kõrvaldada Kaja Kallas, kelle Vene-suunalised “vereraha”-ärid on ära nullinud kogu selle mainepagasi, mis Eestil oli – variserlik peaminister ei saa enam kuidagi olla selle eestvedajaks.

Viimastel nädalatel on Ukraina suhted mõningate naabrite ja liitlastega halvenenud. Seda näitavad uudised Eesti ajakirjanduses “Väsimuse märgid? Osa Ukraina põhiliitlaste suhtumine Kiievisse on muutunud jäiseks” ja “Rahvusvaheliste suhete ekspert Kristi Raik ütles “Ukraina stuudios”, et Poola ja Ukraina vahel lahvatanud pinged tuletavad meelde, kuidas lääneriikide sisepoliitika võib mõjutada toetust Ukrainale.”

Paljud naabrid on Ukrainale liitlased, aga mitte sõbrad, sest Molotov-Ribbentropi paktiga muudeti seal oluliselt piire ning Ukraina ja Valgevene said Nõukogude Liidu liiduvabariigina kõvasti võõraid maid juurde. Pole alust arvata, et see on Vene agressiooni tõttu unustatud. Sõjaväsimuse tõttu tulevad need pinged uuesti meelde ja sageli selle õigustamiseks, et enam nii aktiivselt Ukrainat ei toetata.

Teine moment on Ukraina liitlaste sisepoliitika. Kristi Raik peab ilmselt silmas muud, kuid ka Eesti poliitika on Ukraina toetamise osas karmimaks muutnud, ennekõike seetõttu, et Kaja Kallase pikaajaline Ukraina eest seismine on osutunud sõelaks, mis vett ei pea.

Esimene hoop tuli mõistagi Eesti 200-lt ja Johanna Maria Lehtmelt siis, kui südamest tulnud annetuskampaania muutus põhjalikuks korruptsiooniskandaaliks. Kõige suurem kaotaja oli Ukraina vabadusvõitlus, sest inimesed ei usalda enam ei Eesti-poolseid annetuste kogujaid ega Ukraina-poolseid vastuvõtjaid.

Kõige suurema hoobi Eesti Ukraina-sõprusele aga andis selle eestvedaja peaminister Kaja Kallas ise, kui selgus, et tema abikaasa on osaline Kremli toitvates Vene-ärides. Seda hoopi on raske alahnnata, sest “reeturiks” osutus suurim Ukraina toetaja, seda nii riigi, peaministri institutsiooni kui Kaja Kallase enda isiku tasemel. On ilmselge, et Läänes Kaja Kallast enam Ukraina eestkõnelejana ei võeta ja agressiooni ohver ise on samuti pettunud.

Eestil on nüüd väga raske ennast kompromissitu Ukraina toetajana serveerida. Pigem liigitub Eesti nüüd nende sekka, kelle kohta kirjutab EPL: “Osa Ukraina põhiliitlaste suhtumine Kiievisse on muutunud jäiseks”, sest Eesti peaminister lihtsalt ei saa enam Kiievit toetada – see näiks skandaali taustal ülimalt variserlikuna. Ukrainas ongi juba märgatud, et Kaja Kallas enam nende heaks sõna ei võta. Ja kuidas ta saakski, kui on teeninud vereraha.

Uued Uudised