25.09.2023
Kiirabitöötajad
Eesti venestub ja see ei jää märkamata ainult tänavapildis, vaid tekitab kohalikele ebameeldivusi ka ametikohtadel. Alles kirjutati meedias sellest, et noored arstid ei taha tööle minna, sest ei saa vene keelest aru, kuid venekeelsed patisendid ei kavatsegi riigikeeles suhelda.
Nüüd räägib kaheksa aastat õena töötanud naine Eesti Ekspressile, et mõnikord on ta oma valvemeeskonnas ainus eestlane, sest ka meditsiinipersonal ei saa eesti keelest aru. Vene emakeelega õed hoiavad omaette ja ei vaheta Kadriga tööalast infotki.
„See on tõesti suur-suur probleem Eestis,“ viitab Kadri noorte arstide keelemuret käsitlevale artiklile. „Kahjuks peab tõdema, et asi ei ole ainult selles, et patsiendid ei räägi eesti keelt. On palju haiglatöötajaid, kelle eesti keel on väga-väga kesine, mistõttu on osakondades töökeeleks tihtipeale vene keel.“
Kadri on õena töötanud üle Eesti eri haiglates. Tartu ja Pärnu haiglates keeleprobleemi ei olnud. Probleem puudutab pealinna.
Seejuures pole pahatihti tegu sissetulijatega, vaid Haiglates on hooldajaid ja õdesid, kes on Eestis sündinud, aga siiamaani eesti keelt ei räägi.
„On hooldajaid, kes ei oska eesti keeles „tere“ öelda. Kui küsid neilt midagi, nad ei vasta, ignoreerivad sind. Sama ka õdedega, kes on kõrgharitud, neil peaks olema eesti keele oskus olemas, aga ei ole. Siis üritan mina temaga vene keeles rääkida, aga minu vene keel pole kõige parem ja nii tekivad lüngad. Kumbki ei saa täpselt aru, mida teine tahab.“
Keeleseaduse järgi peavad meditsiiniõed oskama eesti keelt vähemalt B2 tasemel ja arstid vähemalt C1 tasemel. Hooldajad peaksid eesti keelt oskama vähemalt B1 tasemel. Selle üle teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet keeleamet, kellel on muu hulgas õigus teha ettekirjutusi ja määrata sunniraha. Keeleoskusnõuete rikkumine on karistatav ka väärteona.
Loe lisaks: