Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Leo Kunnas: ei ole võimalik korraga liikuda eelarve tasakaalu suunas ja samal ajal suurendada järsult kulutusi sõjalisele ja laiapõhjalisele riigikaitsele

-
26.09.2023
Alar Laneman ja Leo Kunnas.
© UU

Esmaspäeval esitasid EKRE saadikud peaminister Kaja Kallasele arupärimine laiapõhjalise riigikaitse rahastamise kohta, mille järel kommenteeris reservsõjaväelane Leo Kunnas probleeme.

“Laiapõhjalise riigikaitse põhiline probleem meil on see, et kuna me pikka aega tegelikult alahindasime oma idanaabrist tulenevat võimalikku ohtu, siis tervikuna juba taasiseseisvumisest peale me ei teinud päris neid jõupingutusi, mida me oleksime pidanud tegema.

Ja seepärast ma olen täiesti nõus Päästeameti endise peadirektori hinnanguga. Tema hindas, et me ei saa selle valdkonna seisu hinnata paremaks kui viiepallisüsteemis hindele 1. Riigikontroll on ka olnud väga kriitiline selles suhtes, et enne valimisi oli erakondadel selliseid olulisi lubadusi. Eestit 200 pani oma programmi lausa et laiapõhjaline riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse, peaks saama 3% SKT-st, mida küll ma ei näe ise, kuidas seda üldse oleks võimalik teostada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis oli tagasihoidlik 0,5%, mida on ikkagi täiesti võimalik leida, et saada püsirahastus mingile kindlale alusele. Siseministeeriumi probleem on praegu see, et meil on lähemaks kaheks aastaks mitu olulist programmi, mis väga palju aitavad kaasa, aga nende küsimus ka meile komisjonis on olnud: hästi, aga kui see programm ära lõpeb, kuidas me siis edasi saame?

Ma olen ka täiesti nõus, et 30 miljonit elanikkonnakaitsele nelja aasta jooksul just selles olukorras, kus see seis on selline, nagu ta on, on lihtsalt liiga vähe. Me ju Ukrainas näeme seda – kõigis varasemates sõdades ka –, et elanikkond on see, kes kannatab. Me teatud sammud nüüd teeme, näiteks teavitussüsteem ja sireenid, aga meil on vaja teha siin edasi järgmisi samme, ehk varjekohad, laiaulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine jne. Ja ikkagi me peaksime selle püsirahastuseni jõudma nii, et me fikseerime selle ka kuskil dokumentides.

Kui me siin eelmise koosseisu lõpus just saime 3% fikseeritud, siis see aitas väga palju kaasa ja selle üle mingit suurt vaidlust enam ei tulnud. Ja siis ma olin üpris murelik, et sedasama poolt protsenti meil ei õnnestunud siin fikseerida. Nüüd me näemegi, et kui on ikkagi majanduslik olukord ja sellest tulenevalt ka rahanduslik olukord tõsine ja on vaja kuskilt kärpida, siis me ei jõua siin edasi, kuna me ju ei näe hetkel mingit tulemust. Meil ei ole mingit probleemi seni, sisuliselt, kuni sõda pole käes. Seni me ei näe ka selle vajadust. Ega ei saagi kellelegi mingeid etteheiteid teha. Inimestel ei ole lihtsalt nii palju kujutlusvõimet, et nad iga päev kujutaksid ette, mida see kõik tähendab, kui me teeme mingeid otsuseid või ei tee, mida see siis praktikas hakkab tähendama. Seda väga ei saagi nõuda.

Ja nüüd ma saan öelda ainult seda, mida ma ise mingis praeguses olukorras oleks teinud. Ma pigem ei oleks, hea peaminister, teie asemel praegu seda maksuküüru läinud tasandama, sest see summa, mis oli vaja, on ikkagi nii suur, ligi pool miljardit, et selle mõju on niivõrd raske kogu tervikule. Tegelikult kogu see juhtimiskriis, milles me praegu oleme, on ka suures osas tegelikult selle otsuse tagajärg, kui me päris ausalt seda vaatame. Me oleks saanud seda kriisi praegu tegelikult väga hästi vältida, sest kui nii palju poleks vaja olnud leida, siis poleks ka olnud vaja teha teatud kärpeid, mis on põhjustanud siin väga elavaid debatte ja kogu selle üleüldise patiseisu. Seda oleks saanud vältida ja kindlasti ka valijad oleks praeguses olukorras ju vastu võtnud.

Ka valijad oleks sellega leppinud, sest me saame ju olukorrast aru, et julgeolekuolukord on väga tõsine ja me peame lihtsalt siia rohkem ressursse sisse panema. Ma ise oleksin selle otsuse teistmoodi teinud ja vältinud väga palju seda kriisi ja ka neid raskusi, milles see valitsus praegu on.

Aga siin me praegu oleme ja neid otsuseid me nüüd enam muuta ei saa. Ma ise arvangi, mõnevõrra pessimistlikult, et meil ei ole võimalik korraga teha kahte asja: liikuda eelarve tasakaalu suunas ja samal ajal suurendada järsult kulutusi sõjalisele ja laiapõhjalise riigikaitsele. Neid kahte asja lihtsalt on väga raske kokku panna. Ja ma pean ise tunnistama, ausalt, et ma teie asemel ei suudaks seda päris teha, lihtsalt see ülesanne sellise ülesandepüstituse korral käiks üle jõu. Paratamatult siis tuleb teha ühte või tuleb teha teist. Kui me liigume eelarve tasakaalu suunas ja püüame selle poole iga hinna eest ja see on prioriteet, siis on paratamatult julgeolek järjekorras nr 2.

Me näeme ju ka seda, et ka sõjalises riigikaitses, kuigi nii nagu kaitseminister meile täna teatavaks tegi, meil on 3,2% järgmisel aastal …kaitseks meil on absoluutmahus üle 1,3 miljardi, aga siin ongi, et järgmistel aastatel see tegelikult protsentuaalselt hakkab tasapisi tagasi minema ja meil tegelikult mitmed võimearendused on veel vaja teha. Nii et me viime praegu tegelikult neidsamu eelmise kolme valitsuse otsuseid ellu, aga nüüd uus valitsus peaks ka tegema otsuseid nii laiapõhjalise riigikaitse osas kui ka loomulikult sõjalise riigikaitse osas.

Laiapõhjalise riigikaitse osas on veel mitmeid valdkondi, mida me väga palju ei ole üldse jõudnud käsitleda. Näiteks selline lihtne asi nagu kütusevaru vähemalt osaline paigutamine maa alla. Me ju näeme Ukraina sõjas, et mahutid lihtsalt põletatakse ära, ja kui sul ei ole kütust rahvale ega ei ole kütust sõjaväele, siis on väga raske üldse midagi teha. Siin on veel osa valdkondi, mida praegu ei ole veel üldse kaetud ja mis omakorda nõuavad veel ressurssi. Ma tunnistan ausalt, et seda dilemmat, mille ma enne tõstatasin, et korraga teha järsku tõusu ja samal ajal püüda eelarve tasakaalu poole liikuda, ma ise seda ei suudaks teha. Ja siis ongi see, et suudaks teha ühe selle otsuse.

Ja praegu lihtsalt need julgeolekuteemalised otsused, kui nendega veel viivitada, see kõik võib osutuda ohtlikuks, sest sõda Ukrainas ei lõpe sellel aastal, see läheb järgmine aasta edasi. Ja me ei tea, millal see lõpeb. Ja konfrontatsioon Venemaaga jääb kestma väga kauaks ajaks minu hinnangul. Nii et siin peaks püüdma ikkagi leida lahendusi, kuigi neid lahendusi leida on väga raske.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid