27.09.2023
Kõrget pankrotitaset näeb ehituses
Reformierakonna rahvavaenulik ja majandust laostav poliitika on viinud selleni, et Eesti inimesed ei tunne ennast enam turvaliselt ja kardavad eelmise reformierakondliku majandussurutise kordumist.
Värskes CV.ee tööturu uuringust selgub, et 39 protsenti töötajatest kardavad, et lähiajal öeldakse nende tööleping üles või neid koondatakse. Olukord tööturul on muutumas ärevaks ning peamiseks põhjuseks, miks oma töökoha kaotamise pärast muret tuntakse, on majanduse ebamäärasted ajad, mis omakorda mõjutavad ka ettevõtteid, kus töötakse. Nii vastas 48 protsenti uuringus osalenutest.
Majanduslike raskuste tõttu on tööandjad sunnitud vastu võtma määravaid otsuseid, et ettevõtted nendel keerulistel aegadel elus püsiksid. See on ka 55 protsendiga peamine põhjus, miks on tööandjad pidanud inimesi lähiajal koondama ning seda ka eesolevatel aegadel uuesti tegema.
EKRE poliitik Silver Kuusik annab statistikametile ja töökassale tuginedes ülevaate olukorrast tööturul.
Eestis on käesoleva aasta augusti seisuga 50 064 registreeritud töötut, neist 97-l on doktorikraad, 3793-l magistrikraad, 4387-l bakalaureus ja 2897-l rakenduslik kõrgharidus.
Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud heituvad ja langevad tööturult välja.
6-8 kuud on olnud ilma tööta 6398 inimest, 9-11 kuud 4561 inimest, 12-23 kuud 8050 inimest ning rohkem kui 2 aastat 9164 inimest.
Töötutest “valgekraedest” on 4013 juhti, 4468 tippspetsialisti, 5186 tehnikut või keskastme spetsialisti ning 2725 kontoritöötajat.
2010. aastal viis Statistikaamet läbi tööjõu-uuringu (küllap kehtivad toonased trendid ka täna). Üle poole heitunutest on abielus või vabaabielus ja nende peamiseks elatusallikaks on abikaasa, sugulaste ja lähedaste toetus. Ligi kolmandik on vallalised, kes tulevad toime kas töövõimetuspensioni ning toimetuleku- ja sotsiaaltoetuste toel.
Olulisi toimetulekuraskusi märgib 45% ja mõningaid raskusi 35% heitunutest. Majanduslikele toimetulekuraskustele lisanduvad ka terviseprobleemid. Seda märkisid peagu pooled heitunud. Heitunud on viimati olnud põhiliselt seadme- ja masinaoperaatorid, oskustöölised või lihttöölised. 13%-l heitunutest varasem töökogemus puudub.
Eelnevat kokku võttes peab tõdema, et Eesti regionaalpoliitika on piiranud põliselanike haridus- ja töövõimalusi ning viinud selleni, et ääremaadele on elama jäänud põhiliselt vaid eakad, töövõimetud ja heitunud, kelle tarbimislävi ja elukvaliteet on madal.
Sellistes tingimustes on parimas tööeas heitunute tööturule tagasitoomise võimalused äärmiselt tagasihoidlikud ja sageli on ainsaks võimaluseks tööd leida piirkonnast, kus haridus-, töö- ja ettevõtlusvõimalused ning seda toetav infrastruktuur puuduvad, Eesti teistesse piirkondadesse või Eestist välja rännata.
Need, kes kumbagi eelmainitud võimalustest kasutada ei saa – neist saavadki nn. kolmanda Eesti inimesed…