27.09.2023
Kajakas Stenbocki maja katusel
Paistab, et peaministri pereringi moraal asub nüüd teispool nii headusest kui ka kurjast. Need inimesed on oma jultumuses ja karistamatuses muutunud meie niigi probleemide ja sotsiaalsete haiguste poolt puretud ühiskonna ennast taastootvateks vähirakkudeks, mis moodustavad meie elu igasse nurka tungivaid metastaase.
Isegi Krister Parisel viskas lõpuks kopsu üle maksa, sest Kaja Kallase perekond hakkas juba kodanikule kohase arvamuse avaldamise eest inimeselt raha välja pressima, mis nendel ka õnnestus.
EPL-i loos „Krister Paris: uskumatu! Eesti rahva asemel sai moraalset kahju hoopis ministri abikaasa. Arvo Hallik nõudis ja sai kriitikult 1500 eurot hüvitist“ väljendub härra Parise piiritu hämmeldus seoses olukorraga, mida nõukogude Venemaal oli kirjeldatud nii: „roojata naabri uksematile, lõhkuda tema ukse taga ja nõuda temalt paberit“.
Krister Paris konstateeribki: „Näib, et idast ei tulnud Perekonda ainult raha, vaid ka mõtteviis.“
Ja jätkab: „Elu toob inimeste juures esile ikka kummastavaid tahke. Teate, kes kogu idavedude skandaali tõttu päriselt solvus? Ega ometi mitte eesti rahvas? Läks aga nii. Eesti Päevalehele kirjutas arvamusloo psühhiaater ja kunagine filosoofia õppejõud Valdar Parve. Muu hulgas analüüsis ta, kust võis tulla Kaja Kallase raha, mille ta laenas oma mehele Arvo Hallikule, ja ega ometi olnud eesmärk Venemaa ärilt kasumit teenida (rikun üllatuse: lihtsalt pidi olema – K. P.). Muu hulgas avaldas Parve metafoorse kalambuuri, millest võis välja lugeda, nagu oleks Hallik variosanik Kaja Kallase firmas.“
Kuna Valdar Parve teab väga täpselt, kellega on tegemist, kui kallis on kohtuprotsess „lihtinimese“ jaoks ja kui vähe võimalust on võita kohtuvaidluses peaministri perekonnaklanni, loovutas Parve Kallase perekonnale need 1500 eurot. Võib-olla hindas ta psühhiaatrina vastaspoole vaimset seisundit ja otsustas hullema ärahoidmiseks loobuda rahakoti sisust. Sest kui Tallinna Viru tänaval piirab sind mingil hetkel sisse kõik seadused kasteetide vastu vahetanud Lasnamäelt laskunud ebaadekvaatsete noorkaabakate jõuk, siis parem on anda ära raha, et mitte kaotada pikaks ajaks tervist, mille järel tuleb ju kohtuda meie tervishoiusüsteemi teatud iseärasuste ja oma niigi poollaostunud tööandja alalhoiuinstinkti ilminguga, mille tagajärjel jääb inimene sissetulekuallikata ja peab aina kasvavaid euribore maksma ei tea millest.
Kaja Kallase seltskond on eriti selles situatsioonis juba nagu röövel-ööbikute pesa Stenbocki maja kõrguses.
Ja Toompea müürid on täis tehtud mitte ainult kajakate poolt.
+ + + + + + +
Brüsselis toimus Petitsioonikomitee istung, kus vaadeldi Eestist laekunud petitsiooni 0604/2023, mis rääkis eesti viisade väljaandmise keeldumisest Venemaa kodanikele ja vene kodanike mittelubamisest Eestisse. Petitsioonile olid lisatud konkreetsete isikute südantlõhestavad lood, „kes pole mitte milleski süüdi, kuid said kannatada Eesti võimude käe läbi“.
Petitsiooni luges ette selle esitajate esindaja Sofja Pevzner-Beloshitski, nõudes petitsiooni valguses Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Komisjonilt Eesti võimude praktika kontrollimist selle Euroliidu seadusandlusele mittevastavuse valguses.
„Tütar ei saa külastada Eestis elavat pimedat isa; üks kaksikõde ei saa külastada Eestis elavat teist liikumispuudga kaksikõde; õde ei saa külastada venda, kel on neljanda staadiumi vähk; naine ei saa elada koos oma mehega Eestis; on häiritud vabaabielus elavate inimeste isiklik elu“ jne. Kaevati, et külastatav peab olema EV kodanik või omama pikaajalist elamisluba, nii et ajutise elamisloaga sissesõitnuid külastada ei saagi. Samas ei ole 10035-l Eestis elaval Venemaa kodanikul pikaajalist elamisluba.
Eurokomisjoni esindas istungil migratsiooni ja siseasjade direktoraadi Schengeni ja välispiiride osakonna juht Corina Ulrich, kellele Petitsioonikomitee istungi eesistuja EV eurosaadik Yana Toom kaebas, et kuigi Eesti raporteerib, et ta täitvat EL-i instruktsiooni, rikub Eesti seda tegelikkuses igal sammul.
Ulrich pani Toomi paika, vastates, et instruktsioon jääb kõigest instruktsiooniks ja Eestil on õigus kehtestada oma rangemaid nõudmisi, sest EL-i kompetents on selles sfääris piiratud. Euroliidul pole oma „julgeolekuohu kontseptsiooni“ ja iga EL-i riik interpreteerib seda mõistet oma äranägemise järgi, mis sest, et juhindudes instruktsioonidest, ütles Corina Ulrich.
Loomulikult toetas Toomi temasugune Läti esindajast lätifoob Tatjana Ždanok, kõik teised olid Eesti tegutsemise suhtes mõistvad ja rääkisid ikka ja jälle sõjast. Istungist osa võtnud Eesti eurosaadik Marina Kaljurand väitis, et Eesti võimud tegutsesid täies vastavuses Schengeni koodeksi ja Eurokomisjoni instruktsiooniga.
See on ikka täiesti uskumatu, kuidas Eesti huve „esindav“ Toom kogu aeg ründab ja mustab oma maad ja eesti rahvast, nii et Eestit on sunnitud kaitsma tema eest Euroopa Komisjoni ametnikud ja teiste riikide saadikud.
Vastutus ersatskodaniku Toomi eestivastase tegevuse eest lasub ka keskerakonnale.
+ + + + + + +
Priit Toobal ei ole inimene, keda mina isiklikult mingiski küsimuses usaldaksin, sest mäletan ERR-i endise töötajana seda, kuidas Toobal ringhäälingu nõukogu seisust kuritarvitades avaldas minu ja eetikanõuniku Tarmu Tammerki kirjavahetust keskerakonna lehes Kesknädal, kust see rändas edasi peavoolumeediasse.
Kuid see ei tähenda, et Priit Toobal ei võiks vahel väljendada õigeid mõtteid ja seisukohti. Ja tema lahkumine keskerakonnast protestimärgiks on minu arvates õige.
Õhtuleht avaldas täna üsna täpse pealkirjaga loo „Priit Toobal lahkus keskerakonnast: kremlimeelsetel avaldustel on nüüd ka erakonna juhi ja juhatuse enamuse toetus“.
Mulle meeldib see „nüüd“. Keskerakond on Savisaare ajast teinud kremlimeelseid avaldusi just esimeeste ja juhatuse toel.
Toobal muuhulgas kirjutab: „Kremlimeelsed avaldused on jäänud, aga nüüd on neil kattena ka erakonna juhi ja juhatuse enamuse toetus. Selle asemel, et kaitsta Keskerakonna ellu kutsutud tasuta ühistransporti, on Yana Toom võtnud kremlimeelse liikumise „Я русский“ kõneisiku rolli. Rääkimata sellest, mida Narvas erakonnakaaslaste poolt korda saadetakse. Mulle see ei sobi!“
Sellega jääb ainult nõustuda. Aga Toom on keskerakonna liige juba aastakümneid ja ta oli ju kõik need aastad agressiivne estofoob ja kremli(meelsete) kõneisik. Ja see ei häirinud tuhkagi ei Toobalit ega Jüri Ratast.
Nüüd aga, kui Ratas ja tema pärija Kiik said raske kirsasaapaga, märgati äkki, et Toom soosib mingi venekeelse kurjategija aktsiooni.
Kus te olite, kui Toom soovis eesti keelele surma, külastas korduvalt Süüria sõjaroimarit, aitas oma büroo rahadega kõiki Eestist väljasaadetud rašistlikke kaake, külastades isegi oma „õde“ Paljamari, osutas juriidilist abi Eesti riigi vastastele ja töötas Eestile kogu aeg vastu eurostruktuurides?
Mis ärkamine see Toobalil ja teistelgi äkki saabus, jääb taolise sõnniku sees sonkivate ajaloolaste lahendada. Kas Jedinaja Rossija juhtkonda on ikka teavitatud nendest protsessidest?
Või nendel on hetkel tähtsamatki teha?
Ivan Makarov